Silt: lääne elu juhtkiri

Kui Venemaa mullu 24. veebruaril Ukrainale täie hooga kallale tungis, põhjendati seda muuhulgas asjaoluga, et Ukraina ei austavat oma suuremat venda nagu kord ja kohus. Haapsalu Ukraina sõpruslinna Umani linnapea Irõna Pletnõva meenutas, et just selles 600 kilomeetri kaugusel Ukraina-Venemaa piirist asuvas vaikses linnas hukkus raketirünnakus suure sõja esimene tsiviilisik. „Milline austus saab meil olla agressorite vastu,” arutles Pletnõva. Õnneks on Uman aktiivsest lahingutegevusest kaugel, kuid õnnetuseks võtavad agressorid aeg-ajalt ka selle linnakese oma rakettide sihtpunktiks tuletades ikka ja jälle meelde, et nende vastu ei saa olla vähimatki lugupidamist.

Kas möödunud nädalal kukkunud tähtaeg ettepanekute esitamiseks Lääne-Nigula vallale, et minna edasi Risti tuuleparkide eriplaneeringuga, on vahefiniš teel tuuleparkide loomise ja roheenergia kasutuselevõtu teel, või järjekordne verstapost pikale venivas kohtusaagas, selgub mõne aja pärast. Kõigepealt peavad vallaametnikud puhkustelt naasma ja ettepanekuid läbi töötama asuma. Südasuvel toimunud koosolek Ristil oli märkimisväärselt rahvarohke, mis näitab, et teema on endiselt aktuaalne. Oma arvamuse tuulepargi teemal esitasid vallale 16 inimest ja organisatsiooni. Kas neid ka kuulda võetakse, on iseküsimus. Vallavolikogu ei ole kohustatud arvestama ei volikogu komisjonide ega ka osavallakogude otsustega.

Haapsalu suur toidutänav tõi linna väga palju külalisi, kindlasti toidupeole endale, aga ilmselt ka ringi vaatama. Peamine tegevus toimus Karja tänaval, mis on Haapsalu kõige tihedamini külastatav piirkond. Karja tänaval on tõesti mõnus. Kõige mõnusam on tänav festivalide ajal. Seal liigub rahvast, on elu ja ilu ning rõõmsaid inimesi.

Automaksu, millega riik oma eelarvet lappima asub, maksavad kinni need, kellele auto pole mitte mugavusteenus, vaid ellujäämise vajadus.

Teisipäeva hommikul, päev pärast seda, kui Tallinna halduskohus jättis Metsküla kooli esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, laekus suurärimees Parvel Pruunsillalt Lääneranna valla arvele 40 000 eurot – kohalik omavalitsus saaks kooli edasi pidada, ilma et ta peaks ise sentigi kulutama. Vallajuhtide reaktsioonist võib aru saada – just sai klaarimaks, koolide esialgne õiguskaitse võeti maha, aga siis – nagu välk selgest taevast – sadas kaela annetus. Jälle tuleb seletada, õigustada, aga mis teha – kui ikka on otsustatud üks kool kinni panna, siis see kinni ka pannakse, sest nii on otsustatud.

Saastna kabelis väljakaevamisi korraldanud arheoloogid tegid laupäeval kaevamistel „lahtiste uste päeva”. Tava, millele tuntud Läänemaa arheoloog Mati Mandel juba ammu aluse pani. Huvilistel on võimalik kaevamisi vaatama tulla, leide vaadata ja mõnd oma näppude vahelgi hoida ning arheoloogidele küsimusi esitada. Selge, et „lahtiste uste päeva” ajaks ei ole leitu veel uurimusteks vormistatud, aga mida leitu tähendada võib, on teadlased lahkelt nõus selgitama.

Enne hooldereformi välja hõigatud oma „pensioni eest hooldekodusse” ei tähenda sugugi seda, et nii saaks. Hooldekodude tasud on endiselt palju kõrgemad kui pensionid. Riik tuli aga omavalitsuste kaudu siiski eakatele ja nende peredele appi. Küll mitte nii, nagu paljud lootsid. Riigieelarvest eraldati kohalikele omavalitsustele raha selleks, et maksta kinni osa hooldekoduteenusest. Nimelt see, mis kulub hooldajate palkadeks, koolituseks, tööriieteks ja kaitsevahenditeks.

Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, omaniku kindlaks tegemist ja hulkuvate loomade hukkamist korraldab kohalik omavalitsusüksus oma haldusterritooriumil. Sellest tulenevalt peab loomade varjupaik olema omavalitsuse haldusstruktuuri osa samamoodi nagu kool, hooldekodu või perearstikeskus. Kui Läänemaa omavalitsused seljad kokku paneksid ning kuulutaksid välja ühishanke, oleks tõenäoline, et siinseid ula peale pääsenud loomi ei hakataks sadade kilomeetrite kaugusele vedama. Mõnel pool on ühistööga juba algust tehtud. Sügisel valmivad koduloomade varjupaigad Pärnus ja Rakvere vallas. Kui Pärnut võib Läänemaa loomade jaoks pidada veel talutaval kaugusel olevaks, siis 200 kilomeetri taha Rakverre sõidutamine on sulaselge küüditamine.

Tundub, et Lääne-Nigula vallavalitsust on tabanud suur ühendamise tuhin: juba on ühe juhi alla viidud valla hooldekodud, sügisest on ühtse juhtimise all ka valla lasteaiad. Noarootsi ja Nõva kooli juhib juba eelmisest sügisest üks direktor, nüüd on plaan teha sama ka Risti ja Kullamaa ning Palivere ja Martna koolidega. Siiski jääb arusaamatuks, miks seda kõike on vaja teha – kulusid ühendamisega kokku ei hoia, sest vaja on tõsta direktori palka ja tööle võtta õppejuht. Endiselt tuleb üleval pidada ka koolimaju. Pigem tuleb kulusid juurde, kasvõi ainult transpordikulu arvelt, sest koolijuhtidel on vaja koolimajade vahel liikuda, võib-olla mõnikord isegi mitu korda päevas.