Kui Venemaa mullu 24. veebruaril Ukrainale täie hooga kallale tungis, põhjendati seda muuhulgas asjaoluga, et Ukraina ei austavat oma suuremat venda nagu kord ja kohus.
Haapsalu Ukraina sõpruslinna Umani linnapea Irõna Pletnõva meenutas, et just selles 600 kilomeetri kaugusel Ukraina-Venemaa piirist asuvas vaikses linnas hukkus raketirünnakus suure sõja esimene tsiviilisik. „Milline austus saab meil olla agressorite vastu,” arutles Pletnõva. Õnneks on Uman aktiivsest lahingutegevusest kaugel, kuid õnnetuseks võtavad agressorid aeg-ajalt ka selle linnakese oma rakettide sihtpunktiks tuletades ikka ja jälle meelde, et nende vastu ei saa olla vähimatki lugupidamist.
Ukraina on Eestiga võrreldes ikka tohutult suur riik ja sealon sõja eest põgenemiseks ruumi maa ja ilm,poleks tõesti vaja 2000 km. kaugusele rännata.
välja, et saab, kõik need MEIE inimesed on au sisse tõstetud ja naudivad siin elamist
Lootsin, et juttu tuleb praegusest valitsusest, aga võta näpust…