Silt: Haapsalu kolledž

[caption id="attachment_401459" align="alignnone" width="1024"] Võidukas Upiti meeskond. Foto Enriko Pedaksalu[/caption] Haapsalu kolledži meeskond Upit võitis riiete taaskasutamise ideega Starter Tallinna programmi. „See tuli endalegi üllatusena,” ütles idee autor Triinu Roosvalt. „Teadsime, et meil on hea idee, aga ei arvanud, et võidame.” Roosvalti sõnul on kõige olulisem, et tänu võidule said nad esile tõsta olulise probleemi.

[caption id="attachment_395521" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kolledži kompetentsikeskuse juht Eva Makienko. Andra Kirna[/caption] Esmalt tutvustas oma tegemisi ja viimase kümne aasta arenguid ravimuda-mudaravi kasutamisel kümneaastane kompetentsikeskus. Seejärel keskenduti inimese liikumis- ja tegevusvõime säilitamise teemale ning konverentsi viimases plokis olid vaatluse all neli kolledžis õpetatavat eriala.

Veerandsada aastat on Haapsalus antud kõrgharidust – 25 aastat tagasi avati siin Tallinna ülikooli kolledž, kus hakati kõigepealt koolitama klassiõpetajaid. Õpetajakoolitusega alustamine oli mõneti traditsiooni elustamine – oli ju omal ajal siin õpetajaid koolitanud Läänemaa õpetajate seminar ja hiljem Haapsalu õpetajate seminar. Aasta pärast klassiõpetaja eriala avati kolledžis ka infotehnoloogia eriala. Mõlemat õpetati päevaõppes, mis tähendas, et kolledž tõi Haapsallu õppima noori ja neid oli ka linnapildis näha. Et väikelinna võimalused pole võrreldavad Tartu ja Tallinnaga, tuli tudengitel siin oma elu ise huvitavaks teha ja nii mõtlesid nad välja pubiralli, kolledžipulmad ja muu, mis koolimajast ka linnatänavatele jõudis.

[caption id="attachment_395233" align="alignnone" width="2000"] Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse juhi Eva Makienko (vasakul) ja Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul sobib terviseteema Läänemaaga. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Tallinna ülikooli Haapsalu kolledž tähistab reedel konverentsi ja peoga oma 25. sünnipäeva. Ühtlasi tähistatakse kolledži kõrval tegutseva kompetentsikeskuse kümnendat aastapäeva. Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul on kevadise konverentsi läbiv teema tervis, sest see jookseb läbi ka kolledži õppekavadest. Tervis, õigemini mudaravi ja ravimuda, on ka see, millega tegeleb tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus. Juba on Haapsalu kultuurikeskusesse üles pandud kolledžit ja kompetentsikeskust tutvustav näitus, mis annab ülevaate koolis õpetatavatest erialadest: tervisejuht, rakendusinformaatika, liiklusohutus ning käsitöötehnoloogiad ja disain.

[caption id="attachment_387782" align="alignnone" width="2000"] Teisipäeval alustas Haapsalus kooliteed 30 tulevast meditsiiniõde, kes saavad diplomi kätte 2026. aasta jaanipäevaks. Foto: Andra Kirna[/caption] Teisipäeval alustas Haapsalu kolledžis kooliteed 30 tulevast õde, kes peaksid kolme ja poole aasta pärast leevendama õdede põuda Läänemaal. Tulevane õde, tegevusjuhendajana töötanud haapsallane Kersti Reimer ütles, et pere ja seitsme lapse kõrvalt, noorim neist kümnekuine, poleks tal kuidagi olnud võimalik Tallinnas õppida. „Ei, mitte mingil juhul,” ütles Reimer. „Kogu see logistika, pere ja väikesed lapsed – see oleks päris võimatu!”

[caption id="attachment_386819" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas usub, et hõbemajandust õpetavast magistriõppekavast on Läänemaale kasu. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Pärast kümneaastast vaheaega saab TLÜ Haapsalu kolledžis taas omandada magistrikraadi. Sel sügisel avab Haapsalu kolledž magistriõppekava „Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas”, mis peaks kolledži direktori Heli Kaldase sõnul Läänemaale kasulik olema juba ainuüksi sellepärast, et see toob maakonda rohkem teadustööd ja kaasa rääkimist ühiskondlikel teemadel.

[caption id="attachment_376119" align="alignnone" width="2000"] Tallinna ülikooli nõukogu esimees Taavi Laur ja Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas. Foto: Andra Kirna[/caption] Reedel Haapsalu kolledžis oma õppeaasta esimest istungit pidanud Tallinna ülikooli nõukogu esimehe Taavi Lauri sõnul ei ole kõrgharidus senise rahastusmudeliga enam jätkusuutlik. Tallinna ülikooli struktuuris on kõige kõrgemal kohal ülikooli nõukogu, siis senat ja rektoraat. Edasi tulevad üksused – kuus instituuti ja Tallinna ülikooli ainus kolledž, Haapsalu oma. Lääne Elu küsimustele vastasid nõukogu esimees Taavi Laur ja Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas.

[caption id="attachment_374899" align="alignnone" width="2000"] Andra Kirna foto[/caption] Haapsalu kolledži disainitudengid tõid oma kahe esimese õppeaasta loomingu – peamiselt toolid, aga ka muud – Haapsalu kultuurikeskusse näitusele. Näituse, mis kannab nime „Loo ootamine”, avasid tudengid performance’iga, olles end köitnud oma toolide külge, sümboliseerides sellega looja seotust oma loominguga.

[caption id="attachment_202115" align="alignnone" width="1575"] Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas. Arvo Tarmula foto[/caption] Kõige tihedama sõela peavad läbima tulevased tervisejuhid, see on Haapsalu kolledži kõige menukam eriala, kus ühele kohale kandideerib seitse inimest. Kolledž on tervisejuhte ette valmistanud üle tosina aasta, kuid tung sinna ei vaibu. „Tervisejuht ja rakendusinformaatika – sinna on aasta-aastalt kõige suurem konkurss,” ütles Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas. Rakendusinformaatikat on kolledžis õpetatud üle 20 aasta ja tänavu pääseb õppima vaid iga kuues sisseastuja – 22 kohale kandideerib 136 inimest.

[caption id="attachment_272647" align="alignnone" width="2048"] Tallinna ülikooli Haapsalu kolledžis saab õppida nelja eriala. Foto Urmas Lauri[/caption] Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži lõpuaktusel sai reedel diplomi 52 lõpetajat, kellest üheksa lõpetas ülikooli cum laude. Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul oli kõige rohkem lõpetajaid tervisejuhi erialal, kokku 17. Kusjuures seitse neist lõpetasid väga heade tulemustega ehk cum laude. Kaks cum laude lõpetajat oli tosina käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala lõpetaja seas. Rakendusinformaatika eriala lõpetas 14 ja liiklusohutuse eriala üheksa tudengit.