Silt: Haapsalu kolledž

[caption id="attachment_374899" align="alignnone" width="2000"] Andra Kirna foto[/caption] Haapsalu kolledži disainitudengid tõid oma kahe esimese õppeaasta loomingu – peamiselt toolid, aga ka muud – Haapsalu kultuurikeskusse näitusele. Näituse, mis kannab nime „Loo ootamine”, avasid tudengid performance’iga, olles end köitnud oma toolide külge, sümboliseerides sellega looja seotust oma loominguga.

[caption id="attachment_202115" align="alignnone" width="1575"] Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas. Arvo Tarmula foto[/caption] Kõige tihedama sõela peavad läbima tulevased tervisejuhid, see on Haapsalu kolledži kõige menukam eriala, kus ühele kohale kandideerib seitse inimest. Kolledž on tervisejuhte ette valmistanud üle tosina aasta, kuid tung sinna ei vaibu. „Tervisejuht ja rakendusinformaatika – sinna on aasta-aastalt kõige suurem konkurss,” ütles Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas. Rakendusinformaatikat on kolledžis õpetatud üle 20 aasta ja tänavu pääseb õppima vaid iga kuues sisseastuja – 22 kohale kandideerib 136 inimest.

[caption id="attachment_272647" align="alignnone" width="2048"] Tallinna ülikooli Haapsalu kolledžis saab õppida nelja eriala. Foto Urmas Lauri[/caption] Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži lõpuaktusel sai reedel diplomi 52 lõpetajat, kellest üheksa lõpetas ülikooli cum laude. Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul oli kõige rohkem lõpetajaid tervisejuhi erialal, kokku 17. Kusjuures seitse neist lõpetasid väga heade tulemustega ehk cum laude. Kaks cum laude lõpetajat oli tosina käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala lõpetaja seas. Rakendusinformaatika eriala lõpetas 14 ja liiklusohutuse eriala üheksa tudengit.

[caption id="attachment_323769" align="alignnone" width="1152"] Heli Kaldas. Foto Arvo Tarmula[/caption] TLÜ Haapsalu kolledžil on käimas 24. õppeaasta. Meie neli rakenduskõrghariduse õppekava õppekava läbiv joon on terve ja jätusuutliku eluviisi propageerimine. Kuidas aga jääda ülikoolis järjest väheneva rahastusega terveks ja jätkusuutlikuks? Ja seda nii institutsiooni kui terviku ja üksikisiku tasandil. Kõrghariduse rahastuse suhe SKP-sse on pidevalt vähenenud ja Eesti rektorite nõukogu poolt on välja toodud, et see peaks olema praeguse 1,1 protsendi asemel vähemalt algusaastate tasemel, st 1,5 protsenti SKP-st. Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik nentis hiljuti, et kõrghariduse kriis on hiiliv kriis. Kuidas oleme sellesse kriisi jõudnud?

[caption id="attachment_286691" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kolledži juht Heli Kaldas ütles, et tervisejuht on kolledži populaarseim eriala. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu kolledži menukaim eriala on tervisejuht, kus 22 kohale on esitatud 159 avaldust, konkurss ühele kohale on 7,2.