Anvar Samost Rannarootsi keskuse ees rahvast valimistele ärgitamas. Foto: Urmas Lauri
„Rahvast eriti ei ole,“ nentis reede pärastlõunal oma kampaaniabussiga Uuemõisa Rannarootsi keskuse parklasse saabunud Euroopa Parlamendi IRLi saadikukandidaat Anvar Samost.
Mida te valijaile lubate?
Minu põhilubadus on see, et Euroopa Parlamendi saadik ei tohi Eesti poliitiku rolli kaotada. Ta peab Eesti poliitika põhivalikutes osalema kogu aeg.
Kui palju teile seda ette heidetakse, et tahate sinna suure palga peale?
Mõned üksikud on olnud. Olen öelnud, et ma saaksin suhteliselt suurt palka teenida ka kuskil mujal. Inimestel on tõesti ettekujutus, et palga pärast sinna minnakse ja eks mõni vastav näide on tuua ka. Aga raha teenimiseks on tunduvalt lihtsamaid mooduseid.
Kes saavad Eestist Euroopa Parlamenti?
Ma nimeliselt ei julge öelda. Avaliku arvamuse küsitluste põhjal võib ennustada, et IRL saab kaks kohta. IRL on väga headel positsioonidel, on kõvasti tööd teinud. Tõenäoliselt saavad ülejäänud erakonnad vähemalt ühe koha.
Ja üksikkandidaadid?
Ma ei ole päris kindel, et mõni üksikkandidaat sisse pääseb, sest olukord on võrreldes 2009. aastaga palju muutunud. Selle eest tänu muidugi Indrek Tarandile.
Mõned erakonnad on palju tööd teinud et kandidaatidena välja pakkuda silmapaistvaid isikuid. Enam ei ole nii, et on nimetu ja näotu erakond ning värvikas üksikkandidaat.
Minu jaoks oli üllatav see, et kui bussiga ringi sõitsime, siis mitmes kohas kuulsime, et oi, te olete esimene kandidaat, kes meile tuleb. Ka suurtes kohtades, Kuressaares ja Viljandis oli niimoodi. Ma olin väga üllatunud, et kuidas siis nii! Eesti poliitikud ei käi eriti inimestega kohtumas.
See, millega mina siin praegu tegelen… Nii mõnigi suhtub sellesse irooniliselt. Aga pärast seda, kui ma olen sadade inimestega isiklikult rääkinud… Vähemasti on mul pilt ees, mida inimesed tahavad Euroopa Parlamendilt saada.
Kas ajakirjandusele olete kadunud, sinna enam tagasiteed ei ole?
See on selline nii ja naa küsimus. Arvan, et olen nii kaua ajakirjanik olnud, et ajakirjanikuks võib mind ikka nimetada. See on rohkem seisuse küsimus.
Kui ma ei peaks europarlamenti pääsema, siis kindlasti tegutsen Eesti poliitikas edasi. Vähem kui aasta pärast on riigikogu valimised, ma arvan, et võtan ka neid valimisi väga tõsiselt. Kindlasti on europarlamendi valimiskampaania kogemus mul siis abiks, sest olen inimestelt häid mõtteid saanud.
Aga praegu tegutsen selle nimel, et europarlamenti pääseda.
