Hoolekogu tegi lennunumbri valiku ülinapi enamusega

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Esmaspäeva õhtul otsustas Läänemaa ühisgümnaasiumi hoolekogu, et kevadel lõpetab riigi ühisgümnaasiumi 92. lend.

„Paraku jäi kooli ja koolipidaja seisukoht teistele alla. Eks see ole demokraatia õppetund. Räägime paraku ikka esimesest lennust,” ütles otsuse kohta Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Leidi Schmidt.

Haapsalus gümnaasiumihariduse andmise järjepidevuse kandmise ehk 92. lennu poolt hääletas koosolekul viis hoolekogu liiget, kolm hoolekogu liiget pooldas verinoore riigigümnaasiumi 1. lennunumbrit.

Läänemaa ühisgümnaasiumi hoolekogu esimees Liina Viiret ütles, et kooli hoolekogu oli seisus, kus klassikalises mõttes kompromissi teha ei olnud võimalik — otsus tuli langetada demokraatlikul moel.

„Mõlemal poolel on oma tuline õigus taga. Kompromiss peab nüüd tulema leppimise kaudu,” sõnas Viiret.

Viiret ise hääletas 92. lennu poolt, tuginedes lastevanemate kogu arvamusele. Kogusse kuulub 12 inimest, iga klassi lastevanemate esindajaid. Viiret korraldas nende seas küsitluse, kus hääled jagunesid enam–vähem pooleks väikese enamusega 92. lennu kasuks.

„See seob Haapsalu haridust läbi riigikorra muutuste. See on midagi, mis toob ajaloo tänasesse,” põhjendas Viiret.

Lääne Elu andmeil hääletasid ühisgümnaasiumi 92. lennu kasuks peale Linna Viireti ka Anneli Vaarpuu Lääne maavalitsusest, Liina Põld Haapsalu linnavalitsusest, vilistlased Madis Kütt ja Lauri Luik.

Luik ise küll koosolekul ei osalenud, sest viibis riigikogu liikmena koosolekul Tallinnas, kuid andis oma hääle SMSiga.

„Riigigümnaasiumi loomisega on vanad koolid nagu kadunud ja ära lõigatud. Soovisin keskhariduse järjepidevust toonitada,” põhjendas Luik.

Hoolekogus ühisgümnaasiumi õpilasi esindanud Raivo Riiel ütles, et seisis hääletamisel õpilaste huvide eest, kellest varasemal küsitlusel pooldas suurem jagu esimest lendu.

„Oleme siin aasta õppinud, tunneme, et on uus asi. Võiks olla uus number,” sõnas Riiel.

Riiel lisas, et otsus tuli, nagu tuli, ja õpilased on pettunud. „Aga ütleme nii, et targem annab järele ja meile pole see eluküsimus,” märkis ta.

Ka ühisgümnaasiumi õpetajate enamuse ja haridusministeeriumi seisukoht oli, et lende peaks arvestatama ühest.

Haapsalus kirgi kütnud numeratsiooni aruteludes kõlanud seisukoht, et Wiedemanni gümnaasiumi lennud lisataks kaldkriipsuga, toetust ei leidnud — hoolekogu liikmete hinnangul on tegu Haapsalu eestikeelse gümnaasiumihariduse loendamisega, mitte pelgalt koolilendude arvestusega.

Pärast hoolekogu otsust tegi Liina Viiret ühisgümnaasiumi õpilaste poole pöördumise, milles selgitas otsuse tagamaid.

„Te olete lend number üks. On arusaadav, kui te ka oma lõpusõrmustesse graveerite number ühe. Loodan, et mõistate ka neid, kellele see number 92 on väga oluline,” kirjutas Viiret.

Schmidti sõnul on noored otsustanud, et sõrmust sel aastal ei tehta, nii et number üks jääb sinna graveerimata.

Läänemaa ühisgümnaasiumi hoolekogu
Lendude arvestuse järjepidevuse poolt hääletasid Lääne Elu andmeil:
Liina Viiret (esimees, lastevanemad)
Anneli Vaarpuu (sekretär, Lääne maavalitsus)
Lauri Luik (vilistlased)
Madis Kütt (vilistlased)
Liina Põld (Haapsalu linnavalitsus)

Lendude arvepidamise alustamise poolt ühest hääletasid:
Raivo Riiel (õpilasesindus)
Ruth Opmann (koolipidaja, haridus– ja teadusministeerium)
Kalle Lõuna (aseesimees, õpetajad)

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
14 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
***
10 aastat tagasi

Laste päralt on maailm.Mitte lapsemeelne,vaid lapsekeskne!(Ehkki gümnaasiumilõpetaja on juba täisealine.)Gümnaasiumihariduse andmise aastateloend on eraldi au sees ja ei kao mitte kuskile.Kui 100 täis,siis on kõik vilistlased oodatud.See tort,millest praegu kõik tädid ja onud osa tahavad saada-palun,kuidas on lood teie taljeümbermõõduga?-peaks küll olema nüüd puhtalt praeguste õpilaste jagu.

!
10 aastat tagasi

Lapsed ja lapsemeelsed saavad ka ehk kunagi aru, et tehti AINUÕIGE otsus!

***
10 aastat tagasi

Kas nüüd on siis Krõll lahti pääsenud ja möllab linnas?NB!Eksamitulemused on varsti päevakorral….!

***
10 aastat tagasi

92 on tõepoolest number,mille üle on väga hea meel,see on lausa rõõm.Midagi peab aga ka kooli otsustada jääma.Konkreetselt kooli ja õpilasi puudutav peaks olema nende vaba valik -ning nende allasurumine oleks viga.Usaldame siiski gümnaasiumi juhtkonda?

Mai
10 aastat tagasi

Õige otsus on tehtud, aga ikka veel on vaja tolmu keerutada. Õpilased on pöördesse aetud. Varem on koolid ja riigikorrad muutunud, number on jäänud. Kui iga muutusega oleks number 1 olnud, ei oleks meie järjepidevust. Teatud seltskonnal on praegu lihtsalt vaja nr.1 olla. Väga mage!

.
10 aastat tagasi
Reply to  Mai

Vaata,kui seda oleks otsustanud õiged inimesed,siis ei oleks probleemi….otsustas aga kes??? Järjekordselt astuti elanike arvamusest lihtsalt julmalt üle, keegi tibi tuli lv-st ja ütles,nii peab olema, lisaks mingi mõjuvõimas perekond ja Luik oma sms-ga ning Viiret (kas viimane üldse oma poja arvamust küsis). Kas nemad on meie pädevus või?

Just
10 aastat tagasi

eestlastel olevat tobe komme avaldada arvamust nende asjade kohta,milles tal endal is i k l i k k o g e m u s puudub.Siis see ei saa olla objektiivne! Küllap ka- kui kooliga enam otseselt seotud pole,on raske aru saada.Keegi pole meelega liiga teha tahtnud,kuid hea tunne siiski puudub(?)

tuulberg.ee
10 aastat tagasi
.
10 aastat tagasi

Mis hoolekogu? Asja otsustas linnavalitsus ja nn.mõjukad inimesed ning nende sabarakud! Nii nagu siin linnas ikka käib.

Just
10 aastat tagasi

demokraatia võib olla see,mis varastab meid paljaks….?Tehke OMA SOOVI järgi ning võit on teie-kui lepite sellega,mida muuta ei saa.Ei ole ainult must või valge,leidke sobiv lahendus….

õpilane
10 aastat tagasi

Nii vale ja ebaõiglane otsus. Õpilased on need, kes seal õpivad, mitte igasugused sekretärid, esimehed, lapsevanemad ja teised muidu isikud!! Seega peaks õpilaste arvamus siiski määravaks saama. See pole mingi demokraatia!