Möödunud nädalal lasi Ridala vallavalitsus lõigata Uuemõisas kutsekooli viival Ehitajate teel pärnapuid viisil, mis paneb iga looduslähedase inimese südame valutama.
Ridala valla majandusnõuniku Ailar Ladva sõnul hakkasid puud kasvama elektriliinidesse ja kriimustasid mööda sõitvaid liinibusse. Puud lõigati
3–4 aastat tagasi tehtud vana jälje järgi. Toona lõigati puid vaid ühelt poolt, nüüd on lõigatud mõlemalt poolt.
„Läheb kalliks, kui natuke sel aastal lõigata ja natuke teisel aastal. Kui olnuks mõni muu puuliik, ei oleks saanud nii pügada. Pärn peaks üle elama, selleks oligi suurem lõikamine,” ütles Ladva.
„Teadlikumalt tuleks läheneda, tulbastatud puul ei tohi kõiki võrseid korraga maha võtta,” rääkis arboristide koja esimees Heiki Hanso.
Hanso sõnul kannatavad ametnike teadmatuse tõttu kõik osapooled, nii puud, inimesed, kes neid könte peavad nägema, ja ka omavalitsused ise, sest esialgne odav lahendus võib hiljem palju kallimaks osutuda.
„Tuleb mõelda pikemalt ette, puu elu ongi pikk perspektiiv,” rääkis Hanso.
Hanso kutsus kõiki, kel on küsimusi puude lõikamise kohta, liituma arboristide koja grupiga Facebookis, kust saab tasuta nõuandeid ja vastuseid oma küsimustele.
Hanso sõnul ei pruugi kõige odavam pakkumus kõige parem olla. Odav „saesass” võib väita, et on spetsialist, aga tegelikult ei ole, ja lõikab võra ühe joonega tüükaks.
Pärnad istutati Uuemõisa nõukogude ajal.
„Võib–olla alguses oli mõte hoida neid kui vormipuid, aga pügamine nõuab raha ja selle peale ei mõeldud. Pärn on ju suur puu, vajab avarust ja ruumi,” rääkis Hanso.
Kitsastesse kohtadesse sobiks paremini pöökpuud ja pihlakad.
„Tulbastamine on vene ajast pärit lollus. See on halb eeskuju, nagu maha kukkunud värvipott, jäljed lähevad ei tea kui kaugele,” rääkis Hanso.
Võib juhtuda, et mõni talumees, kes sõidab nendest puudest mööda, leiab, et tal on ka kodus puud liiga suured, ja teeb nii, nagu linnas tehti.
„Tulbastamine on nagu kaks korda reha peale astumine,” kinnitas Hanso.
Köndistamine võib puudele tekitada tüvemädanikku, sest lõikehaavadest pääsevad tüvesse haigused. Puul on sama palju juuri kui oksi ja kui eemaldada liiga suur osa oksi, jäävad puu juured nälga ja puu sureb aeglaselt näljasurma.
Köndistamine ise on tulutu, sest mida rohkem võrast maha saetakse, seda rohkem kasvatab puu uusi võsusid.
Mina ei ole nõus, et algaja võiks alustada viljapuudega, sest isegi õunapuid ei osata lõigata, ploomidest ja kirssidest rääkimata.
Enne viljapuu kallale asumist tuleb asi endale ikka väga selgeks teha. Kahjuks ei saada üldjuhul köndistamisest aru enne kui puu on vesikasvudest hullu paruka kasvatanud ja koore maha visanud. Ja mida me tahame, isegi teenusepakkujad, agronoomid köndistavad puid, sest nad on nii kunagi õppinud.
Postitad kommentaare liiga kiiresti, võta veidi hoogu maha.
Wordpress jne
Minge õige…
Soovitan alustada algusest. Artikkel on puht oma otsuse õigustamiseks. Imelik on vaid see, et kui lapsel jope varukad lühikeseks jäävad ei võta keegi käsi õlgadeni lühemaks ega käsi uut teha kes jopesse mahuks.
jah, nii on ennegi õigustatud (näiteks Elvas ja Paikusel), et kui bussid ei mahu sõitma, siis tuleb puuladvad maha lõigata.
kus on sanktsioonid tellijale ja tegijale? Artikkel on ka kuidagi poolikuks jäänud… Ja targad raamatud just õpetavadki, et lõigata tuleb tihti, aga vähe korraga. Nii et o/v asjapulk peaks teise eriala valima.
siin nagu uudis on, kellegi tellitud jutt tundub olevat
Meil on kurjad varesed, võiks kõik vana kalmistu puud ka maha võtta.
Muide, elikrti kaabel on ainul väikeses osas puude kohal.
pole seal midagi viga lihtsald keegi on kade
Seal pole enam midagi muud teha, kui hööveldada need allesjäänud köndid ka maha ja teha neist elektripostid. Tõmmata traadid ka vahele ja asi tehtud.
Hiljuti tahtis Haapsalu endale metsapealinna tiitlit. See, mis siin toimub, on pigem metsavaenulik. Haapsalu taoline väikelinn, eriti kui tahab olla metsapealinn, võiks käia näiteks Soomes samasugustes väikelinnades ja vaadata, kuidas seal on asjad korraldatud. Iga puu, mida on võimalik, säilitatakse. Need väikelinnad on üliarmsad. Meil siin on nagu jõmmide kogukond. Kellelgi tuleb pähe impulsiivne mõte, et puu varjab valgust vms – ja pikemalt mõtlemata saag kätte ja maha. Lihtsalt jube. Mida hiljuti tehti Kastani elurajoonis, ei kannata ka kriitikat.
PUULÕIKUSE AEG ON KÄES! AGA KUIDAS SEDA ÕIGESTI TEHA? Käes on kevad – aeg, mil inimesed hakkavad suure õhinaga puid lõikama ning puude hooldustöid tellima. Heiki Hanso paneb südamele, et puude lõikuse alal konsulteeritaks spetsialistidega, kes tõesti tunnevad puittaimi ja oskavad neid õigesti ning väärikalt majandada. Tema sõnul on algajatel hea alustada lõikamist viljapuudest, sest nende puhul jäetakse enamasti suurem osa võrast alles ning juba aasta pärast saab uuesti kätt proovida. Fataalsem on lugu suurte põlispuudega, mida on väga lihtne omaenese rumalusest ära rikkuda – kahjuks on juba sel kevadelgi näha meie ümber suurt hulka jäädavalt kahjustatud puid. Sest lihtne… Loe rohkem »
Roni parem puude otsas selle targutamise asemel, ehk siis tee seda tööd, milles sul ettevalmistus on mingisugune! Pärnapuule ei tee niisugune lõikamine midagi- saab valgust ja kasvab tüki tugevam ja haiguskindlam kui enne! Ja sedasi “köndistatud” aastasadu! Ja mitte sugugi ida pool, nagu sa poole aruga igal pool kiitnud, vaid põhiliselt Inglismaal ja Iirimaal! Nimetatakse säärast “pollarding”.
Hari ennast, “arborist”, maakeeli oksalõikaja!
ajasid segamini pollardingu ja toppingu nagu ikka mittearboristidel kombeks…
Sina oled ilmselt selle “töö” tegija olnud või siis tellija. Südamest soovin et sul endal käed ja pea maha lõigataks- küll uued kasvavad…. hauas.