Isamaaliidu fraktsioon esitas 1997. aastal riigikogus Jüri Adamsi vahendusel eelnõu, mis soovis Eesti–Vene piirileppe küsimuses referendumit. Nüüd on see unustatud. Isamaa on oma lätted sügavale maha matnud, avalik arvamus on vene küsimusega nii ära väsitatud, et venelaste kurnamistaktika hakkab vilja kandma.
Meie silme all tehakse ajalugu, pöördumatut, kahjulikku, mahamüüvat ajalugu. Tartu rahu 2. veebruar 1920 on eestlaste eneseuhkust alati kergitanud. Sõdu ei võideta ilma diplomaatiata, vabadussõda pidi saama väärika punkti. Tartu rahuga see ka saavutati! Eestlased said lõpuks ometi võitjarahvaks ja meie diplomaatiline korpus tõi meile ka hulganisti väärikust.
Nüüd 18. veebruaril Moskvas antakse see väärikus pidulikult IRLi ja Reformierakonna mahitusel ära. Kuidas nii, küsivad paljud. Ametlikku piiri on ju vaja! Nõus, aga vaadake tingimusi.
Me anname ära peaaegu Saaremaa suuruse maatüki, ilma kompensatsioonideta, ilma et me oleks end läbirääkimistel kehtestanud, ilma et me üldse midagi läbirääkimistest teaksime. Idanaaber on rahul, nende tee Brüsselisse on veel kindlam. Meie kohalikud poliitilised yuppie–jumalad on rahul — Brüssel kiidab (neid ei huvita meie ajalugu süvitsi) ja venelased saavad jõulisemalt tegelda Euroopa Liidu viisavabaduse taotlemisega, mis hoogustab nii majandust kui ka organiseeritud kuritegevust.
Eesti väärikus jääb aga ikka taastamata ja kaitsmata. Meie valitsuse oskamatust läbirääkimisi pidada on Vene pool loomulikult oskuslikult ära kasutanud.
Presidendi ametiraha on veel venelaste käes, Tartu ülikooli varad veel Vene Föderatsiooni valdustes. Majanduslik koostöö on ebastabiilne. Miks on soomlastel selliseid ootamatuid majanduslikke pigistamisi tunduvalt vähem? Seepärast, et soomlased mitte ei kära, vaid kehtestavad end läbirääkimiste laua taga. Soome riigimehed oskavad kaubelda oma rahvale heaolu ja stabiilsust. Tühja sellest e–hääletusega eputamisest, heaolu luuakse majanduses ja siin on meil soomlastelt kahjuks veel palju õppida.
Eesti rahvas peaks väga selgelt meelde jätma, kes on need poliitilised jõud, kes rahvuslikud huvid maha mängivad. Rahvahääletus oleks õiglane. Muudame piirileppega Tartu rahuga saavutatud piiri. Kas Eesti rahvas on nõus meie võidutrofee ilma hüvedeta ära andma? Ainult rahvas saab olla siin lubaja või mittelubaja. See ei saa olla meie poliitilise kartelli mugavustsoon ja salalepe.
Jaanus Karilaid
Haapsalu volikogu esimees (Keskerakond)
Hr. Karilaid. Äkki mõtled ennem kui ütled, nii näiteks on sind tutvustavas tekstis mõte, et volikogu eesmärk on see, et ametnikud ei teeks lollusi ja minu küsimus on kas volikogu liikmed nagu Sina võivad lollusi teha? Vaata oma parteipiletit ja loe vanu lehti ja kui Sa siis jõuad järeldusele , et IRL ja reform on selle taga, et piirileping sõlmitakse siis soovitaksin Sul mingi spetsialisti poolde pöörduda. Aga tegelikult on Sul vajadus olla kuskil plaanis ja siis lihtsalt lahmid erinevatel teemadel, et olla pildis. Sest konkreetselt Haapsalu kandi pealt pole ju miskit tarka öelda ja see on nii tore kui… Loe rohkem »
Õigus! Kohati jääb selline tunne, et Karilaid ei olegi Haapsalu linna volikogu esimees, vaid hoopis juba riigikogu liige.
Tekib kaks küsimust:On ju meie praegune vabariik justkui õiguslikult taastatud Tartu rahulepingu järgi…piirid ensv järgi?
Lihtsalt niisama,midagi vastu saamata anname hulk maad ära.
Siis nagu ike loobume sellest esimese Eesti taastamisest ja teeme ensv järeltulija?
Nii nagu ei jää meile ju enam ei põhimõttekindlust(mida me paarkümmend aastat tagasi ju oluliseks pidasime)ega ka moodsat pragmatismi,et huvisid tuleb kehtestada.Igal juhul selgroogu see asi ei näita ja liikumapanevaks jõuks saab olla kas surve idast ja/või läänest.
Keskerakonnalt tahaks küsida kas nemad võimule saades nõuaksid venemaalt neid alasid tagasi või siis kompensatsiooni?Kas läheksid selle valimislubadusega järgmistele valimistele?
me pole neid veel kellelegi kinkinud, aga pärast 18 veebr. on rusikatega vehkida on hilja, sest selgroog on murtud ja rahvas häbis
Et Keskerakond hääletab siis ratifitseerimisel 100 % piirilepingu vastu ?
Enne 1920. aastat oli kombeks sõdade järgselt piiriäärseid maid kahmata paremal positsioonil oleva riigil. Eesti ajaloost võib ju lugeda, mis olid Eesti plussid tol hetkel. Samuti on kättesaadavad andmed piiritaguste valdade perekonnanimede panemine 1921a.. Eesti sai endale väga maha jäänud piirkonna. Ei tea kas näit. Euroopas on riiki kus piirid sajand-paar kindlalt paigas olnud? Mis siin enam kaagutada.
me teame et paeti ja ansipi omad kannavad meid kõiki paradiisi! teised ei tohigi midagi arvata:)
Tegele linna asjadega, mis sa nii kõrgele hüppad, tiivad ju ei kanna!
Ah, mis sa plärad.