2012 oli politseitöös narkoaasta

* Politseistatistika näitab, et tunnuslause “Läänemaa – turvaline pesapaik” peab paika. Läänemaa muutub iga aastaga turvalisemaks

Mullu avastas politsei varasemast mitu korda rohkem narkokuritegusid, kuid kriminaalteenistuse juhi Andrei Taratuhini sõnul on see pigem hea kui halb näitaja. Raskeid kuritegusid nagu tapmine ja röövimine Läänemaal ei olnud.

Läänemaa õigustab järjest enam turvalise pesapaiga nime, sest kuritegude arv on viimased paar–kolm aastat vähenenud – 2009. aastast 300 võrra.

Samal ajal on kasvanud kuritegude avastamine, mulluse kuritegude 76protsendilise avastamisega on Läänemaa politseinikud Mandri–Eestis ühed edukamad.

Haapsalu jaoskonna juht Margus Kaldma tõdes, et kuritegevuse vähenemisel on mitu põhjust, üks neist on maakonna rahvaarvu kahanemine.

Ta lisas, et kui võrrelda mullust ja tunamullust kuritegevust, on nende dünaamika erinev.

Enim narkokuritegusid oli Lihulas

Läänemaa omavalitsustest on kuritegevus enim kasvanud Taeblas ja Lihulas, natuke ka Orul. Lihulas annavad tooni narkokuriteod, mullu registreeriti neid 31.

“Kui need maha arvata, on paarkümmend kuritegu aastas Lihulas igal aastal tavapärane,” selgitas Kaldma.

Andrei Taratuhini sõnul ei tähenda Lihula kandis registreeritud 31 narkoepisoodi seda, et seal oleks narkomaane lisandunud või turg lahti läinud. Oli väike seltskond noormehi, kes narkootikume levitas. Ostjaid oli mitmelt poolt, aga et üle anti Lihula piires, läksid ka episoodid Lihula arvele.

“Narkokuriteod on politsei töö tulemusel välja selgitatud kuriteod,” ütles ta ja lisas, et tegemist on mitmesuguste juhtumitega, alates kanepi kasvatamisest ja lõpetades amfetamiini omamisega.

Läänemaal kokku registreeriti mullu 43 narkokuritegu.

“Narkoga on nii, et mida vähem tähelepanu pöörad, seda ilusam pilt on,” ütles Taratuhin. Tema sõnul oli aastaid tagasi Haapsalu üks viimaseid linnu Eestis, kus narkokuritegude arv oli null.

“Ideaalne! Aga see ei tähenda, et meil poleks tarvitatud. Lihtsalt pöörati siin tol ajal sellele vähem tähelepanu,” lisas Taratuhin. Kahe aastaga on pilt täiesti muutunud.

Kriminaaltalituse juht on seda meelt, et mida rohkem narkokuritegusid maakonnas tuvastatakse, seda vähem tekib neid, kes tahaksid narkootikumidega toimetama hakata, ja ka lapsevanemail on kindlam – pole enam nii, et laps teeb tänaval, mida tahab, keegi tähelepanu ei pööra.

Kui narkokuritegusid registreeriti 43, siis narkootikumidega seotud väärtegusid, mida peaks olema lihtsam vormistada ja avastada, 36. Viimane arv on tunamullusest pisut väiksem, Kaldma hinnangul sellepärast, et Airport Jam, kust 2011 tabati 21 narkootikumide tarvitajat, jäi mullu ära.

Poevargusi ja lähisuhete vägivalda tuleb juurde

Vargusi on maakonnas viimasel paaril aastal olnud stabiilselt. Kasvanud on sissetungimisega varguste ja korduvalt vargusega vahelejäänute arv.

Kõige sagedamini näpatakse poest. Taratuhin selgitas, et tooni annavad nn korduvad pisivargused – kui keegi jääb poes õllevargusega vahele, siis kahel esimesel korral on see väärtegu, kolmandal aga juba kriminaalkuritegu.

“Selliseid klassikalisi poevargusi, nagu 1990. aastail, mil uks pahupidi keerati ja riiulid pooltühjaks tehti, pole Läänemaal ammu olnud,” ütles Taratuhin. Ta lisas, et pigem trehvab seda, kus poe aknaklaas katki lüüakse ja riiulilt paar pudelit või suitsu võetakse.

Pisut on juurde tulnud vargusi sõidukeist, peamiselt kütusevarguste arvel. Aasta alguses tegutses üks autodest kütust varastanud seltskond.

“Pole meil siin keegi hakanud külas käima, kõik meie oma inimesed, kes neid kuritegusid toime panevad,” ütles Taratuhin. Enamasti on tegemist üksiküritajatega.

Kui tavalistel aastatel on Läänemaal liikunud 2–3 kurjategijate gruppi, siis läinud aasta alguses küll üks grupike tegutses, kuid nende tegevusele pandi piir.

Kelmuste, peamiselt internetikelmuste arv, mis tunamullu plahvatuslikult kasvas, on nüüd taas kahanenud. Taratuhin ütles, et 2011. aastal pani internetikelmusi toime väike käputäis nooremapoolseid kodanikke, kes avastas valutu viisi kiiresti raha teenida.

Tunamullusest vähem registreeriti mullu ka majanduskuritegusid – peamiselt jõuavad need politsei huviorbiiti räpakalt peetud raamatupidamise või pankrotireeglite vastu eksimise tõttu.

Politsei üks mure on olnud väärkohtlemised. Kuigi nende arv on Läänemaal 17 võrra vähenenud, on lähisuhtevägi- valda varasemast rohkem.

Kaldma hinnangul võib kasvu üks põhjusi olla, et perevä- givallast on hakatud avalikult rohkem rääkima ja see on julgustanud inimesi sellest ka teada andma.

Tähtsaks peab Kaldma ka koostööd sotsiaaltöötajate, varjupaiga, ohvriabi ja teistega. “See töö hakkab vilja kandma. Ma ei arva, et perevägivalda on rohkem tekkinud, vaid see on koduseinte vahelt rohkem välja jõudnud,” ütles Kaldma.

Alaealised – kuritegusid rohkem, väärtegusid vähem

Alaealised on Andrei Taratuhini sõnul kriminaalpolitseinikele varasemast natuke rohkem silma jäänud – on olnud kaklusi, omavahelist arveteklaarimist, aga ka vargusi.

Margus Kaldma lisas, et mitu vargust ja väärkohtlemist on ühe alaealise töö. Poiss on nüüd juba täisealine ja trellide taga.

Alaealiste toime pandud väärtegude arv on iga aastaga väiksemaks jäänud. “Muidugi väheneb ka alaealiste arv,” täpsustas Kaldma.

Tema sõnul polegi tänaval suitsetavat või joobes alaealist nii lihtne leida. “Joomisega on nad kolinud siseruumidesse ja suitsetatakse ka peidetult ja varjatult,” põhjendas ta.

Väärtegudest olid mullu sagenenud alaealiste pisivargused ja narkoväärteod. Liiklusseaduses on peamised rikkumised helkurite ja jalgratta turvavarustuse puudumine.

Liiklus on esikohal

Margus Kaldma sõnul on korrakaitsepolitseil aastaid olnud kõige rohkem tegemist liiklusega. Möödunud aastal registreeritud 5039 väärteost oli 3950 liiklusväärtegu.

Liiklusõnnetuste üldarv – sealhulgas vigastatutega ja joo- bes juhtide põhjustatud liiklusõnnetuste arv – mullu vähenes. “See näitab, et elu tänavail läheb turvalisemaks,” ütles politseijuht.

Kui 2011. aastal Läänemaal liikluses hukkunuid polnud, siis mullu nii õnnelikult ei läinud – liikluses kaotas elu üks inimene, pimedas maanteel liikunud jalgrattur.

“Tema puhul oli politsei omalt poolt peaaegu kõik teinud – olime talle aja jooksul andnud helkureid ja ka helkurvesti, mida ta kaine peaga isegi kandis. See õnnetus oli halbade asjaolude kokkulangemine,” rääkis Kaldma.

Joobes juhte tabati mullu tu- namullusest 50 võrra vähem. Tabatuist ligi kaks kolmandikku oli tarbinud alkoholi üle lubatud piirmäära ja kolmandikul oli kriminaalne joove.
Lubatud sõidukiiruse ületamisi oli enam–vähem sama palju kui ülemöödunud aastal.
Kaldma sõnul paistab silma, et on kasvanud nende hulk, kes on lubatud sõidukiirust ületanud vähem kui 20 km/t. “See tähendab, et politsei on oma tähelepanu pööranud ka väiksematele ületamistele,” lisas ta.

Kihutajaid trehvab kõige sagedamini põhimaanteedel ja suur hulk neist on läbisõitjad – parvlaevale kiirustajad, kes ei arvesta kohalikke olusid ega kiiruspiiranguid.
Margus Kaldma sõnul on politsei hakanud tähelepanu pöörama liikluskindlustuse ja tehnoülevaatuse puudumisele.

Koostöö edeneb

Margus Kaldma sõnul võib 2012. aastat hinnata politseile heaks aastaks. Tema sõnul on tähtis ka politseimaja remont, mis parandas töötingimusi.

Remondi järel sai korda arestimaja ventilatsioon ja paranes arestikambrite väljanägemine. “Kui enne oli meie arestimaja Eestis üks hullemaid, siis nüüd ma seda enam öelda ei julge,” ütles Kaldma.

Politseijuht kiitis koostööd suurürituste korraldajate, vabatahtlike ja ka omavalitsustega, kes avaliku korra eeskirju muutes on politseid kaasanud. Samuti on mitu omavalitsust lubanud hakata toetama abipolitseinikke.

“Ega keegi arva, et tahame politsei tööd ära teha vabatahtlikega, aga igas külas võiks olla abipolitseinik, kes teab, kellega suhelda, ja vahel ka sekkuda. Ega saa oodata, et keegi tuleb ja toob turvalisuse kandikul, kogukonnal on ka siin oma osa,” ütles ta.