Keskkonnaamet trahvis Lääneranna vallas ettevõtet, kes ajastas valesti looduskaitsealusel puisniidul tehtud tööd, kirjutab Pärnu Postimees.
Looduskaitsealusel Laelatu puisniidul Lääneranna vallas tekkisid läinud talvel võsamaterjali veo käigus pinnasesse sügavad roopad. Juhtum toimus 2023/24. aastavahetuse paiku.
Laelatu puisniit on haruldane, sest seal kasvab väiksel alal silmapaistvalt suur hulk taimeliike. 2023. aasta lõpus tehti alal raadamistöid, kuid masinad sonkisid üles niidu äärealad, kus kasvavad kaitsealused käpalised, näiteks kaunis kuldking, valge tolmpea, eri neiuvaiba- ja sõrmkäpaliigid, samuti rohekas käokeel ja kärbseõis.
Keskkonnaamet alustas juhtumi uurimiseks väärteomenetlust looduskaitseseaduse paragrahvi alusel, mis käsitleb kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumist. Seaduse järgi võib sellise teo toime pannud juriidilist isikut karistada kuni 3200eurose trahviga.
Uurimise käigus selgus, et ameti lepingupartner vedas võsamaterjali ebasobival ajal – sulailmaga -, mistõttu maapinnale tekkisid sügavad roopad. Keskkonnaamet määras tööde eest vastutavale firmale leppetrahvi ligikaudu 2000 eurot, mis nüüdseks on tasutud. Peale selle pidi ettevõte omal kulul taastama kahjustatud pinnase. Kuna taastada sai vaid külmunud või kuiva maapinnaga, viidi see töö lõpule mullu sügiseks.
“Laelatu puisniidul kasvab üks liigirikkamaid taimekooslusi maailmas. Õnneks ei asunud kahjustatud pinnasega kohad niidu kõige liigirikkamates osades. Kahjustatud piirkondades hakkab taimestik kasvama paari aasta jooksul. Algse taimekoosluse naasmine võtab siiski rohkem aastaid aega,” selgitas keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Gunnar Sein.
Nagu Sein rõhutas, peavad puisniitude hooldajad tagama, et sääraseid rikkumisi enam ette ei tuleks. «Keskkonnaameti töötajad teevad järelevalvetoiminguid jooksvalt, aga nõue loodust kahjustamata töid teha lasub siiski tööde teostaja,» kinnitas ta.
Eestis on praegu hoolduse all 1400 hektarit puisniite ja maahoolduse büroo juhi sõnade kohaselt on plaan kasvatada see pind lähiaastatel 2000 hektarini. «Ei ole reaalne, et sellises ulatuses saab kõike teha käsitsi: teatud tüüpi taastamistööd on võimalikud siiski ainult masinate abil,» tõdes Sein. “Puisniitude hooldajad peavad tagama, et pinnasekahjustusi ei tekiks: kui pinnas on pehme, tuleb pooleli tööd katkestada ja oodata sobivamaid ilmaolusid.”
Seina jutu järgi muutuvad Eesti talved üha soojemaks, kuid puisniite ei tohi taastada looduse kahjustamise hinnaga.
Neil, kes märkavad looduses kahtlast tegevust, tuleb sellest teada anda riigiinfo telefonil 1247.
