Tiiu Randmann-Mihkla väljapaneku ainus eksponaat on kunstnik ise: pikas mustas kleidis, küüned erkpunased, istub ta mustal toolil ja kitkub okkaid.
Iseennast näitusele panna on julgustükk omaette ja tähelepanu väärt. Ei mäletagi, et mõnest Haapsalu linnagalerii näitusest oleks (juba enne avamist) nii palju räägitud kui Randmann-Mihkla omast. Käis ju autor (või peaks ütlema eksponaat) okkaid kitkumas isegi telestuudios, olles enese ümber puistanud vähemalt meetri jagu männinõelu, nii et mõnevõrra heitunud Marko Reikopki hoidis distantsi selle asemel, et tunda end nagu kala vees.
Ei oska öelda, kuidas mõjuks
vaba aega, ka hallil ajal näidati mingeid eriskummalisi asju avalikus kohas – perfomens! Peab olema ettevõtlik…
oh aeg.siin ei aita enam ei tava ega alternatiivmeditsiin.
Kunst on kunstis kunsti näha:)
alati mõelnud, et kunst peaks tekitama inimeses mingit emotsiooni, midagi andma, õpetama….Kahjuks seda tunnet mul siin ei teki….
Jaa,meil on võime lennata ka.