On iseenesest kahetsusväärne, et sisus õige asi – vastupanuliikumise väärtustamine – on viinud kodaniku initsiatiivi ja avaliku võimu vastasseisuni.
Vigu on teinud mõlemad pooled. Neid saanuks vältida, kui ajaloos aset leidnut oleks tõsiasju arvestavalt ja asjakohaselt tõlgendatud ning alles siis mälestusmärgiks vormistatud. Ja võimud saanuks oma reageeringutes olla argumenteeritumad ja veenvamad.
Asja mõistmiseks ei saa mööda 1939–1944 Eestis aset leidnust. Tollased sündmused tuleb panna konteksti ja ajateljele ning lähtuvalt sellest neid ka hinnata ja märgistada.
Saksa mundris võitles ka minu isa Sinimägedes aga mitte Eesti eest vaid selleks,et jõukamad inimesed saaks maalt lahkuda ja igasuguse võitlusvaimu kaotanud sakslased saaks ümber formeeruda.
See et saksa mundris võideldi Eesti eest on hiljem külge poogitud plära !
…aastatel 1984–1985 oli ta TRÜ õigusteaduskonna partorg. Kuidas nüüd selle värvivahetamisega on, kõik süvakommunistid uuristasid nõukogude võimu seestpoolt?:)
üritasid riiki pöörata juba 24 -dal aastal ja üritavad siiani