Transpordiameti Eesti elanike liikuvuse uuringust selgus, et jalgsi, ühistranspordiga ning jalgrattaga liikumistel on nii linna- kui maaelanike liikuvuses oluliselt suurem roll kui üldiselt teadvustatakse.
„Siiani ei ole olnud Eesti elanike liikuvusest ja liikumisviisidest tervikpilti, sest need on seni keskendunud mootorsõidukite liiklusele. Transpordiamet peab oluliseks tervikpilti, kuidas ja millega Eesti inimesed liiguvad ja mis roll on erinevatel liikumisviisidel, sh jalgsi ja jalgrattaga liikumistel,“ selgitas Transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse direktor Kati Tamtik.
Uuringust selgus, et enamus 7-14 aastastest kooliõpilastest liigub kooli muul moel kui autoga – linnaelanike hulgas ligi 75%, ja maaelanike hulgas ligi 52% liigub kooli jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga. Jalgsi liikumistel on ülioluline roll nii kooliealiste kui ka eakate hulgas nii linnas kui ka maal.
Samuti see, et suurimad autokasutajad on 30-60-aastased, kuid ka selles elanikkonnagrupis on auto igapäevane peamine liikumisviis vaid 60% elanikkonnast. Ligi 21% linnas ja 10% maal elavatest leibkondadel pole kasutusel ühtegi autot. Ligi 27% 60-80-aastastest elab leibkondades, kus pole autot.
Seni on Transpordiamet olnud eelkõige sõidukite ja liiklussageduste arvepidaja – kogunud infot ainult autoga liikujate või bussisõitjate kohta ning jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga liikujate vajadused on jäänud seni tahaplaanile.
Uuringu andmestik on oluline täiendus teistele andmestikele – näiteks mobiilpositsioneerimise ja liiklussageduse andmestikele, kust ei tule välja liikumiste eesmärgid, jalgsi- ja jalgrattaga liikumised ega see, kuidas näiteks liiguvad ilma autota leibkonnad.
Liikuvusuuring tugineb liikumispäevikutel ja annab meile olulist infot erinevate elanikkonnagruppide liikumistest, liikumisviisidest ja liikumiste eesmärkidest ja liikuvust mõjutavatest teguritest. Sarnaseid uuringuid on varem tehtud ainult Tallinna elanike ja Harjumaa KOV elanike kohta.
Seda küll on Haapsalus märgata, et rattaga sõitjaid on aasta-aastaga aina rohkem linnas näha.
Võrrelda ühtedel alustel näiteks Tallinna ja Haapsalu linna on ikka tase. Metoodika ja statistika on lahedad asjad, eriti kui vaja on kuidagi valitseva kliki tegevust toetada:) Paljud ei kasuta Haapsalus olles autot, aga suuremas linnas on tingimused, vahemaad ja olukord teine. Banaanivabariik.
kuidas liiguvad ilma autota kärnkonnad
Viha autode ja nende omanike vastu on puna-aktivistide poolt üles köetud selleks, et saaks kedagi represseerida ja alandada ning nii oma võimu kehtestada. Uuring näitab hoopis, et ühistransport on piisavalt palju kasutatav, kindlasti on seda mõjutanud tasuta sõit.
Mina küll pole teinud ainsatki bussisõitu seetõttu, et see on tasuta. Lihtsalt lähen nautima? Bussiga sõida pärais tihti, aga ikka vajaduse pärast. Kui pean ostma pileti, sõidan täpselt sama palju – kui vaja, siis sõidan.
Oleneb marsruudi pikkusest. Lühema otsa jaoks piletit ostma ei hakka, kui saab ka rattaga ära käia.