Juhtkiri: see ei ole lõpp

Lääne Elu

info@le.ee

„Viimne reliikvia”. Kui Pirita klooster põles ning noviits küsis vend Johanneselt, et kas see on lõpp, vastas too: „See ei ole lõpp. Kõik kestab edasi. Selle tulekahju pärast ei lõpe veel meie püha üritus. Aidaku meid jumal.”

Juuni alguses tegi peaminister Kaja Kallas president Alar Karisele ettepaneku vabastada ametist seitse Keskerakonna ministrit. Järele jäänud reformikatest ministritega otsustas valitsus juuni lõpus, et Haapsalu raudtee jääb ilma loodetud 34 miljonist, mis pidi Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastust tulema. Kas see on lõpp?

Kaja Kallase teine valitsus, kuhu kuuluvad Keskerakonna asemel Isamaa ja sotsid, astus ametisse 18. juulil. Haapsalu raudtee apokalüpsise teema hakkab pisitasa hajuma ning Taavi Aasa asemel majandus- ja taristuministri toolil istuv Riina Sikkut ütles Lääne Elule, et riigieelarve strateegia läbirääkimistel küsib ta ka Haapsalu raudtee investeeringuraha.

34 miljonit on aga vaid osa rehkendusest. Aasta algul ütles minister Aas, et Haapsalu raudtee Rohukülani on võimalik valmis ehitada 2026. aastaks, kui eelarvearutelude käigus leida juurde 80 miljonit eurot. See on päris suur hunnik raha.

Riigikogus on 22-liikmeline Haapsalu raudtee taastamise toetusrühm, mida juhib Jaanus Karilaid. Kui toetusrühm kaheksa aastat tagasi asutati, kuulus sinna ka toonane riigikogu liige Kaja Kallas. SA Läänemaa raudteeprogrammi direktor Rein Riisalu loodabki, et praegune peaminister pole oma põhimõtteid muutnud ning raudtee ehitamisele vastu ei astu.

Toetusrühma juht, keda süüdistatakse koos Keskerakonna esimehe Jüri Ratasega ka Kallase esimese valitsuse lõhki ajamises ning erakonna opositsiooni jäämises, võiks praegu omaette mõelda, et rahast ilmajätmise pärast ei lõpe veel raudteest unistajate püha üritus. Seega, see ei ole lõpp. Kõik läheb edasi.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
8 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
pähkel
2 aastat tagasi

Makse pole vaja tõsta- tõstame elektri hinda, seda maksavad kõik ja samas, kes ei taha maksta, ei kasuta elektrit ja nii on valik inimestel olemas.

eks
2 aastat tagasi

neid maailma lõpu ootajaid leidub ikka

uskmatu Toomas
2 aastat tagasi

Valitsusel on muresid niigi küllaga-põgenikega seotud kulud,abi ukrainale jne.kaua se kõrge elektri hind ikka kõik vastu võtab ? Makse hakkame tõstma !

Irw
2 aastat tagasi

4 raudlaeva läksid maksma 100 milli , aga mingi raudteejupike 120 milli – tule ansip appi. Pealekauba hiljem maksa ikka iga aasta oeale et sadakond kod loksuda saaks

Tige kala
2 aastat tagasi

120 milli raudteele rohukülla !!!!!!!!!! Magage kaineks

En.
2 aastat tagasi
Reply to  Tige kala

Äkki kulub 120 000 000€ arvestusega, et Rohuküla raudteetammi sisse (st alla) tuleb veel teine raudtee, noh see metroo ja suruõhutoru hübriid, mis-nimi-tal-oligi?

Nimi (vabatahtlik)
2 aastat tagasi
Reply to  En.

Süvarong nimega EKRE.

Seikspiir
2 aastat tagasi
Reply to  Tige kala

Mis siin imestada? Rahvusraamatukogu renoveerimise /RENOVEERIMISE, mitte uue ehitamise/ eelarve oli 60 milli! Ja seda vanades hindades! Elektrifitseeritud raudtee selle kõrval ju puhta muidu käes.