Viimase seitsme päeva koroonaviirusega haigestumus oli langustrendis kümnes ja kasvutrendis viies maakonnas. Suurem kasv oli Jõgevamaal, Saaremaal, Läänemaal ja Raplamaal. Suurim langus oli Võrumaal, Viljandimaal ja Ida-Virumaal.
Jõgevamaal on nakatumine kasvanud (50 protsenti), Saaremaal (19%), Läänemaal (15%) ja Raplamaal (15%). Suurem langus on Võrumaal (41%), Viljandimaal (36%) ja Ida-Virumaal (35%).
Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 117 COVID-19 patsienti. 32. nädalal avati haiglates 90 uut COVID-19 haigusjuhtumit. 33. nädala reoveeseire näitab punasel ohutasemel viiruselevikut ca 61% (eelmisel nädalal 48%) ulatuses.
Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul lisandus eelmisel nädalal 3606 haigusjuhtu, millest 1426 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2180 kliiniliselt diagnoositud. „Eelmise nädalaga võrreldes vähenes haigestumus 13,2% võrra, laboratoorselt kinnitatud juhtude arv vähenes 26,2% ning kliiniliselt diagnoositud juhtude arv püsib stabiilsena. Uue nädalaga võib oodata veidi alla 1300 laboratoorselt kinnitatud juhu,“ selgitas Sepp ja lisas, et nakatamiskordaja R on hetkel 0,85. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine.
Positiivsete testide osakaal vähenes 21,7% pealt 17,2% peale. Positiivsete testide arv vähenes kõige rohkem noorte ja tööealiste seas, keskmiselt 24,5% võrra. Suurem langus oli täheldatud vanuses 10–14a ja 50–54a vastavalt 45% ja 40,6% võrra.
Üle 60a seas langes positiivsete testide arv 13,3% võrra. Samas kasvas positiivsete testide arv vanuses 75–79a 24% võtta ja vanuses üle 85a – 14,7% võrra.
33. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik reovees ca 61% (eelmisel nädalal 48%) ulatuses punasel ohutasemel. Viirusehulk reovees püsib kõrgel tasemel valdavalt üle Eesti. Sarnaselt varasema nädalaga tuvastati viirusosakesi enim Ahtme proovis Ida-Virumaal. Kõige vähem viirust tuvastati Maardus.
Hanna Sepa sõnul on sarnaselt muu Euroopaga meie haigestumine olnud viimastel nädalatel langustrendis, kuid Eesti väiksust arvestades võib olukord kiirelt muutuda ja nakatumiste hulk taas kasvama hakata. „Nakkusjuhtumite vähenemine on ühelt poolt rõõmustav uudis, kuid tuleb arvestada, et puhkuste periood on kohe lõppemas, inimesed naasevad tööle ja kooli, mis suure tõenäosusega epidemioloogilisi näitajaid mõjutab,“ ütles Sepp. Nakkushaiguste osakonna juhataja sõnul jõuab statistikasse vähem nakatumisi ka seetõttu, et haigust põetakse leebemalt ja iga köha ja nohuga arsti poole ei pöörduta ning ei osata kahtlustada COVID-it. Oma osa annab suur vaktsineeritute ja läbipõdenute hulk, mistõttu on viirusel üha raskem edasi levida.
Viimase seitsme päeva keskmine COVID-19 tõttu hospitaliseeritute arv on langenud 8,3 pealt 7,9 peale. Esmaspäeva hommikuse seisuga viibib haiglas 117 inimest, neist intensiivravil viis, kellest kolm on juhitaval hingamisel. Nädala jooksul suri viis inimest, kelle keskmine vanus oli 77 aastat. Tõenäoliselt püsib sel nädalal hospitaliseeritute arv 110 juures.
Nädala jooksul manustati 5695 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 375. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 475 341 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,5%.
COVID-19 nädala epidemioloogilise ülevaatega on võimalik tutvuda siin: https://terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_22.08.2022.pdf
Irja Lutsar | Koroonapandeemia lõpeb siis, kui see saab läbi meie peades. Ei tea kas ÕL teeb asja põnevaks või professor ongi jõudnud arusaamiseni, et kõik on mõistuses kinni…või mida ta selle lausega öelda tahab…aru ma ei saa.