Juba 28 aastat on suve kõige kuumemal ajal tuldud Haapsalus kokku selleks, et rääkida Läänemaa ajaloost. Erand polnud tänavunegi suvi.
Seekordse konverentsi kavas oli seitse ettekannet, mis ajateljele panduna katsid tuhatkond aastat, ulatudes muinasajast nõukogude ajani.
Kõige kaugemale minevikku viis kuulajad Eesti üks tunnustatumaid numismaatika asjatundjaid Ivar Leimus, kes on konverentsil juba staažikas esineja. Seekord kõneles Leimus Haapsalu ümbrusest leitud esiajaloolistest hõbeaaretest. Peamiselt lahkas ta mullu Kirimäelt päevavalgele tulnud hõbeaaret, mille 124 münti, hõbeesemed ja -kangid on maapinda peidetud 13. sajandi alguses. Aarde kõige haruldasem leid on Leimuse sõnul hõbedakang kahe Ojamaa münditempli jäljega. „See on täielik uunikum. Rootsi ajaloolased pidid toolilt maha kukkuma, kui sellest kuulsid,” ütles Leimus.