Teedesse ja hariduse betooni on Haapsalus viimastel aastatel palju raha pandud. Kõigepealt said head tingimused gümnasistid, seda küll peamiselt riigi toel. Aasta eest aga said põhikooliõpilased uue koolimaja ja peagi saab valmis ka algkooli remont. Nii nagu koolimajadesse, on panustatud ka sportimisvõimalustesse ja huviharidusse. Kunstikool sai uue maja ja muusikakool põhjaliku remondi, vehklejad on saanud oma halli, peagi saab Uuemõisas valmis uhiuus jalgpallihall. Kõige pisemad, lasteaialapsed on Haapsalu linn seni justkui ära unustanud. Vaid 2015. aastal remonditi läbi suurte raskuste põhjalikult Vikerkaare lasteaed.
Kõik Haapsalu lasteaedade juhid ütlevad kui ühest suust, et alushariduse andmine algab keskkonnast – see aitab kaasa laste loomingulisusele ja muudab hariduse andmise innovaatilisemaks. Kõik nad räägivad vaimustunult, millised on kaasaegsed lasteaiad ja unistavad, et ka Haapsalus oleks selline.
Kuigi pealtnäha tunduvad Haapsalu lasteaiad viisakad, on täis nalja, naeru ja laste kilkeid, on majad tegelikult vanad ja väsinud. Hoone vigu varjavad lasteaiajuhid kaunistuste taha, kuid tegelikult vajavad pidevalt kõpitsemist kõik ruumid.
Kõige trööstitumas seisus tundub olevat Tarekese lasteaed, mille kelder on iga vihmasajuga vett täis. Keldris olevate torude seisukord ei kannata kriitikat, kohati on need suisa seintelt alla kukkumas. Kõik roostetab.
Lisaks väsinud majadele on lasteaedade hoovid väiksed ja suured mängualad sinna ei mahu. Ainsana Haapsalu lasteaedadest ei saa mänguväljaku suuruse üle nuriseda Pääsupesa lasteaed.
Kui Haapsalu koolilapsed, kunsti- ja muusikaharastajad ning sportlased on juba oma saanud, on linnajuhtidel aeg mõelda ka kõige väiksemate peale. Seda enam, et varem on linnaisade endi suust kõlanud ütlemine, et vana remont läheb sama kalliks kui uue ehitamine, kuid tulemus on kehvem. Ehk nüüd tuleb ka kõige väiksemate kord.
Ivan Makarov: Mida te siis veel Tipiga tegite???