SEB andmed näitavad, et kriisijärgselt on kaardimaksete taastumine olnud suhteliselt kiire jõudes eriolukorra lõppemise järel nädalaga eelmise aasta tasemele. Sularaha kasutamise taastumine on aga sellele tempole alla jäänud ja selle kasutamine on endiselt viiendiku võrra madalamal eelmise aasta tasemest. Vanusegruppide lõikes olid kiireimad sularahast loobujad inimesed vanuses 36–64, kuid ka pensioniealiste ostudest moodustasid sularahaostud vaid 45%, mis on läbi aegade madalaim näitaja.
Samas nii kaardimaksete kui ka sularahakasutuse näitajate taustal jäi ülekannete tegemise kanalite kasutus (internetimaksed, püsimaksed ja e-arvete püsikorraldused) aastataguse perioodiga võrreldes täpselt samale tasemele.
„Kui tarbimises oleme olnud viimaste kuude jooksul tunnistajateks üsna järskudele kukkumistele ja tõusudele, siis ülekannete teostamise kanalid on sellega võrreldes olnud üsna stabiilsed. Hetkel näeme, et tarbimise erinevad sektorid taastuvad võrdlemisi kiiresti, ning kui kaardimaksed taastusid kiiresti kriisieelsele tasemele ja sularaha kasutus taastub aeglasemalt, siis ülekannete ja maksete tegemise kanalite kasutus enne kriisi, selle ajal ja järel on justkui kivisse raiutud. Peamiselt järeldame sellest ebakõlast, seda, et tublid eestlased maksid ka ebakindlal ajal kohusetundlikult kõik oma arved ära, vaatamata sellele, kuidas muutus üleüldine tarbimine” märkis Balti kliendianalüüsi ja andmetalituse juht Lennart Kitt.
Mis puudutab seni võrdlemisi madalat sularahakasutust, siis seda, kas tegemist on ajutise kõrvalekaldega, saab näha suve esimese kuu tulemusel. Trendi taga võib olla nii sularaha vältimine (nagu ka paljudes poodides soovitatakse) kui ka ostude kolimine Internetti, samuti aga kokkuhoid ja osade tarbimiskohtade jätkuvalt suletuna püsimine. Kui palgad ja pensionid saavad välja makstud ning on võimalik analüüsida elanikkonna käitumist aktiivsemal kuusisesel ostuperioodil, saab täpsemalt vaadelda, kas tegemist on pandeemiale omasele ettevaatusabinõuga või eesti inimesed ongi valmis oluliselt vähem kasutama sularaha.
Karm värk. Viimasel ajal tahavad jah vägisi kiibistada. Isegi kui olen kogunud sulli ja üks hetk tahan seda kasutada auto/maja ostuks, siis raha panka panekul võib tekkida probleem, et kus ma sain selle.?? Mine kah.. Kuidas tõestada aastate pikkust kogumist. Need urhod tahavad kogu kontrolli raha üle haarata. Sealhulgas ka inimeste üle. Seda on tegelikult kohutav mõeldagi. Ikka kogun sukasäärde, pankureid kurat toitma plät 🤯🤯
See on paras kurejutt, ametnikud ja erakonnad räägivad sellest ainult. Kuidas sa ametnikule pistist ja erakonnale anonüümset annetust teed, ainult sulas.
Lennart Kitt nt. oma länkaris lumehanges kinni olles pakkudes möödasõitvas traktoris jorsile sularahata makset väljatõmbamise eest? Andku kohe ära sõidujuhi tunnistus ja kiiremas korras hulluarsti juurde.
Oot alles oli jutt, et ümbrikupalga osakaal on tõusuteel.Pankurid on vist seeni söönud.
SEB-i pankurid on vist liiga palju Ilmutusraamatut lugenud. Kus on nüüd antifad, liberaalid ja inimõiguslased, kui reaalselt ja avalikult unistatakse inimeste kiibistamisest ja instrumentaliseerimisest? Absoluutselt kõik inimestevahelised ostud, müügid, annetused (sisuliselt inimsuhted), ka kõige tühisemad ja argisemad, muutuvad ju mõne klikivajutusega jälgitavaks, analüüsitavaks, seega prognoositavaks/manipuleeritavaks reklaamide, hingepugemise ja repressioonide kaudu. Kommunistide võimuletulekul tagusid paljud rusikaga vastu rinda, et mis minuga ikka juhtuda saab, olen elanud ausat elu. Aga näed, sai (küüditamised, tapmised, vaenamised)! Seepärast ärge uskuge totalitarismi ihalevate pankurite propagandat. Täna loete lapsele nõukaaegset Pipi Pikksuka raamatut, homme ei saa poest enam killukest leibagi.Taolised repressioonid on Läänes juba täna reaalsus,… Loe rohkem »
Miks peaks Objektiivi uskuma? Nutiseadme omamine pole kohustus, vaid sõltuvus! Ja kes ei mõista, loeb objektiivi? Saad vanemaks, tuleb ka mõistus!
Midagi ei pea pimesi uskuma. Sellepärast tulebki võrrelda mitut allikat. On fakt, et Eesti massimeedia tavatseb maha vaikida äärmusliberaalse maailmanägemusega mitte kokkusobivaid sündmusi, isikuid ja fakte. Võta ükstapuha milline viimasel ajal laineid löönud välisuudis. Ilma veneaegse ridade vahelt lugemise oskuseta ja nende abita, kes viitsivad jälgida erinevat välismeediat, saad toimuvast täieliku kõverpeeglipildi. Lisaks tuleb kasutada psühholoogiat. Kui Objektiivi või UuteUudiste väljaütlemistele ei järgne liberaalse massimeedia või nn. inimõiguslaste ‘seakisa’, võid olla kindel, et räägitu oli tõsi. Sest kui Obj. või UU vähegi vääratavad, on Delfis, Õhtulehes ja Postimehes suured pealkirjad Helmete ‘eiteamillest’. On isegi koomiline, millise õhinaga peavoolumeedia ajakirjanikud “Räägime… Loe rohkem »
peab saama Juhan, siis hakkab paremini möistma.
Juss on aastast 2017 ametlikult pensionär.
Miks sa juss delfit ja cnn i usud?
Sõltub, mille eest maksad!
Et kogu minu elu on rahakotimeeste poolt jälgitav ja kontrollitav, ajab küll hirmu nahka!
Unustage ära
kiipi peale.