Hulludel aegadel tuleb probleeme lahendada uut moodi – teenusmajanduse koja nõukogu liige Evelyn Sepp ja René Kuulmann kutsusid ellu algatuse Tule #maaleappi, mis viib kokku abikäsi vajavad maa-ettevõtted ja vabatahtlikud abilised üle Eesti.
Algatus on napilt kaks nädalat vana ja sündis, sest on näha, kuidas maaettevõtted võitlevad ellu jäämise eest, samal ajal kui linnades koondatakse töötajaid.
„Eesti toidu julgeolek on kõige tähtsam. Eriolukord on tööjõupuudust maal veelgi süvendanud ja vaidlused selle üle, kas võib ukrainlasi kasutada, ei aita kedagi. Kevadtööd vajavad tegemist,” selgitas Kuulmann. „Seega tuleb seljad kokku panna ja rohkem üksteist märgata ja aidata.”
Fookuses on hooajatööd põllul, metsas või aiandis. Ettevõtjad-talunikud, kes abikäsi vajavad, annavad endast #maaleappi algatuse kaudu teada, sama teevad abipakkujad ja tööotsijad ning nii nad kokku viiaksegi.
Kuulmann rääkis, et oodatud on nii vabatahtlikud kui ka palgalised. „Kui jutt on lühiajalisest, näiteks päeva kestvast abist, siis vabatahtlik töö. Kui aga pikemaajalise abivajadusega, on tasustatud töö,” selgitas ta.
Seni on Kuulmanni sõnul enamasti otsitud abilisi just pikemaks ajaks, aga on olnud ka n-ö talgute korras tegemisi. Praegu on algatusele endast teada andnud 150 maale appi minna soovivat inimest üle Eesti ja 20 ettevõtet, kelle ootused abijõu järele on vahemikus 1–120 inimest.
„Aga maasektoris on ees veel peaaegu 28 nädalat hooaega. Kutsume inimesi üles appi tulema ja ettevõtteid julgemini abi küsima!” ütles Kuulmann.
End maal töötamiseks üles andnud inimeste profiil on Sepa sõnul ootuspäraselt kirju. „On üliõpilasi, kooliõpilasi, pensionäre, noori pereinimesi,” ütles Sepp.
Kutsudes inimesi maale appi, ei olnud algatuse ellukutsujate esimene eeldus see, et nad on mõnes konkreetses valdkonnas spetsialistid, vaid et üleskutsega kaasa tulijatele läheb korda Eesti toidu julgeolek ja varustuskindlus, nad mõistavad olukorra keerulisust maal ning tahavad aidata.
Päris tühja koha pealt sellised üksteise leidmised tavaliselt muidugi ei juhtu. Nii on paljudel vabatahtlikel Sepa sõnul varasemast kas töötamise kogemus põllutöödel, traktoristiload, metsandusharidus või muu kokkupuutumine maatööga. „Aga tegelikult on inimesed valmis tegema kõiki vajalikke hooajatöid,” ütles Sepp.
„Praegu minnakse appi, sest töö ja elu maal on omajagu romantiline, aga ei maksa alahinnata, et tegu on ikkagi raske tööga,” nentis Sepp.
Läänemaa ettevõtted oma abivajadusest veel märku andnud ei ole, küll on nad oodatud seda tegema. „Ka Läänemaal ootavad vabatahtlikud kannatamatult maaettevõtjate märguannet. Julgustan Läänemaa ettevõtjaid endast märku andma,” ütles Sepp.
„Oleme samuti üleskutse saanud ja seda ka levitanud, aga minuni ei ole jõudnud ühegi maaettevõtte soov lisatöökäsi leida,” ütles SA Läänemaa ettevõtluskonsultant Kersti Palmiste.
Palmiste pakkus välja, et ehk on siinsed tootjad nii väikesed, et on seni peamiselt ise, oma pere tööjõuga hakkama saanud. „Aga kui näiteks marjade korjamiseks läheb, siis on vast küll rohkem abikäsi vaja,” rääkis Palmiste.
evelin on nagu nõukaaegne pioneerijuht , pidavalt aktiivne igasugu jura välja mõtlemas, nagu rahvas oleks muidu purulollid, et ei jaga ise teemat
Huvitav kooslus see vabatahtlik töötamine. Vabatahtlikud päästjad, vabatahtlik merepääste ja nüüd vabatahtlik põllumajanduspääste. Luuakse töökohad ja siis seostatakse see kodanikuks olemise osana. Anna endast kõik, meie anname sulle suure medali.
Taebla bussipeatuse kaagid saab ühiskondlikule kasulikule tööle suunata ju! Win win olukord paistab nagu. Toimub ühiskonna kõlbulikuks kasvatamine ja samas saab ka töö tehtud
Jube jahh… Mõtlevad et saavad eestlasi ka orjastada nagu ukrainlasi ja moldaavlasi.
Värrrdjad
Nälg on see, mis ajab inimese tööle ja logardi vargile!
ah et vabatahtlik tähendab tasuta? nüüd vist taastatakse orjapidamine täiesti avalikult. häbi neil ka ei ole.
Vbla saab vabatahtlik tasu natuuras nt. kast maasikaid. Sealjuures pääsevad mõlemad pooled riigimaksudest.