Aasta algusest peale Nõva kirikus askeldanud restauraatorite töö hakkab lõpusirgele jõudma ja kirik näeb nüüd seest välja nii nagu aastakümneid tagasi.
Kiriku siseseintelt ja laest on restauraatorid eemaldanud vineeri ja põrandatelt nn Püssi plaadi ning päevavalgele on tulnud mõnisada aastat vana laudis, mille kvaliteeti kiidab OÜ Vana Tallinn restauraator Eva Mölder suurepäraseks.
Nõva koguduse juhatuse esimehe Silja Silveri sõnul annetasid väliseestlased 1970. aastatel kiriku tarbeks raha. „Siis olid just tulnud sellised moodsad materjalid nagu vineer ja Püssi plaat ning nendega löödigi kirik üle,” rääkis Silver. Ta lisas, et kogudusel oli juba mõnda aega plaan vineer maha võtta, aga ei tahetud hakata teiste tööd rikkuma. Nüüd aga oli aeg küps ja kui ka Leaderist selleks raha saadi, oli selge, et asi tuleb ära teha.
Sada aastat nooremaks
Nõva kirikut on viimastel aastatel restaureeritud mitmes etapis. Esimese Leaderi projektiga vahetati välja mädanema kippuvad kandekonstruktsioonid. Siis selgus ka, et kirik, mis arvati olevat ehitatud 17. sajandil, on tegelikult sadakond aastat noorem. Silveri sõnul näitas puidu dendrokronoloogiline analüüs, et praeguse kiriku ehitamiseks kasutatud puud on maha võetud 1749. aastal, nii et hoone ehitusaeg jääb 1750. aastatesse.
Seda, et esialgu olid sisekujunduses paljad palkseinad, tunnistab Möldri sõnul kiriku tagumine sein, kus inimesed on palgid oma selgadega siledaks ja läikivaks nühkinud. Millal seinad laudisega kaeti, pole teada. „Me ei oska praegu öelda, millal see laud siia tuli, kuid kindlasti on ta varasem, kui Mandri-Eestis selline toodang levima sai hakata,” rääkis Mölder. Ta lisas, et piirkondades, kus tegeldi paadi- ja laevaehitusega, võeti saed aastakümneid varem kasutusele.
Mölder oli laudisest vaimustuses: „Laudise kvaliteet ja ühtlus on imetlemist väärt. Kui valguses vaadata, tuleb esile lihvimise jälg – ja see on nii pidulik vaade. See on nii suur asi, et see on nähtavaks tulnud.”
Möldri sõnul oli arutusel ka see, kas mitte taastada kiriku päris algne ilme ehk siis palgid nähtavale jätta. Kuid siis tekkis küsimus, mida teha selle tohutu koguse parima kvaliteediga käsitsi lihvitud tislerilauaga, mis seintelt maha võetakse. Restauraatori sõnul on alati see dilemma, et tuleb otsustada, mida millisest ajastust säilitada.
Nõva kiriku laudisel on restauraatorid säilitanud vana värvi. Möldri sõnul soovis kogudus vana värvi nähtavale jätta. „Seda juhtub haruharva, õieti seda ei juhtugi,” kiitis ta kogudust. „Tavaliselt esitatakse meile tellimus, et tahetakse saada uut, puhast, ilusat, korras, pidulikku, valget. Meie vanades maakirikutes on see teostamatu, sest hooned on hooldamata ja niiskuse tõttu haiged. Ja siin, kus on võimalik kõik need tingimused täita, ütlevad inimesed äkki, et neile see vana sobib.”
Kiriku vana, laiadest laudadest põrand vabastati hilisemate kihtide alt juba mullu. „Päris hirmus, et omal ajal sellest põrandast midagi ei peetud,” ütles Mölder mingist kunagisest remondist jäänud värvi- või oksoolilaiku silmitsedes. Restauraatorid püüavad seda nüüd heledamaks saada, et laik nii palju silma ei torkaks. Muidu aga jääb põrand selliseks, nagu ta on.
Silveri sõnul oli altari osas põrand eelmisel aastal ka lahti võetud. „Lootsime siit leida kiriku arhiivi, sest on kirjas, et kui köster 1944. aastal Rootsi läks, oli ta arhiivi põranda alla peitnud,” rääkis Silver. Ta lisas, et arhiivi siiski ei leitud. „Laudade all oli ainult ehituspraht,” tõdes ta.
Ainulaadsed vitraažid
Nõva kirik paistab silma ka oma ainulaadsete pärgamendist vitraažide poolest. Restauraator Eva Möldri sõnul on selliseid vitraaže Eestis väga vähe säilinud: „Üks ja teine kord neid interjöörides kohtab, aga see on siiski suhteliselt vähelevinud kunstiliik.”
Tegemist on pseudovitraažiga ehk pärgamendile trükitud pildid on kleebitud klaasi peale. Silja Silveri sõnul oli pikka aega arvamus, et Nõva legendaarne mõisaproua Josefina von Baggehufwudt ostis piiblistseene kujutavad pildid kusagilt Saksamaalt. „Aga nüüd arvatakse, et need on ikka spetsiaalselt Nõva kiriku tarbeks tehtud,” lisas ta.
Praegu on kummaltki aknalt kaks väikest, katki olnud vitraažiruudukest restaureerimisel. Nende restaureerimist toetas muinsuskaitseamet 1200 euroga. Silveri sõnul on aga küsimus, mis teha ülejäänud vitraažiga. Originaalide asendamine koopiatega pole kogudusele meelt mööda. Ka Mölder on seda meelt, et kõige õigem oleks haruldasi vitraaže siiski oma algsel kohal säilitada.
Tänapäevasel lammutaval äriajastul keegi viitsib, jaksab ja suudab tegutseda veel kultuuripärandi hoidmise ja kaitsmisega. Jõudu teile ja olge hoitud!