Miskit on mäda siin Taani riigis, leiab peaaegu igaüks, kui jutuks tuleb Haapsalu linnavalitsuse suutlikkus linna valitseda. Peamiselt ajavad inimestel harja punaseks suurprojektid, mis on seotud ehitusega ja mis viisil või teisel pole välja kukkunud nii, nagu peaks. Ka Lääne Elu on nendest probleemidest kirjutanud: kuidas Haapsalu linnavalitsus pidi kolledži ümberehitustööde eest juurde maksma, kuidas Uuemõisa lossi remont untsu läks, kõige tipuks probleemid Tallinna maantee rekonstrueerimisel.
Ametlikult on just neil põhjustel kaalumisel valdkonna eest vastutava abilinnapea Peeter Vikmani väljavahetamine. Vigu eitada ei saa, nagu ka kohustust oma valdkonnas toimuva eest vastutada. Aga nagu leiavad ka linnavolikogu opositsiooni liikmed – kogu linna juhtimise eest vastutab linnapea, kes on ohjad liiga lõdvaks lasknud.
Mitmed juhtimisteoreetikud ütlevad, et hea juht annab alluvatele mõõdetud koguses vabadust ja peab oma meeskonna liikmeid usaldama. Loomulikult kaasneb usalduse saamisega ka vastutuse võtmine oma tegude eest.
Kas ettevõtte juhtimismudelit saab aga üks ühele üle kanda poliitilisse organisatsiooni nagu omavalitsus, on iseküsimus. Kuid selge on see, et mingil põhjusel ei ole Haapsalu linnavalitsuse senine juhtimismudel ennast õigustanud. Kui linnavolinikud leiavad, et linnapea viljeleb liiga pehmet juhtimisstiili ja seetõttu on ka Haapsalu linn teenuste tellijana üleliia leplikuks muutunud, on neil õigus. Linnavalitsejad ei peaks linnavolinikele pidevalt aru andma, miks üks või teine asi korralikult välja ei kukkunud – see on piinlik.
Ilmselt ei oota ega taha keegi, et linna hakataks juhitama autokraatlikult, käskude ja keeldude keeles. Loodetavasti on need ajad möödas. Kuid natuke kõvemat kätt kuluks linnavalitsuse majas ära küll.
Oleme ausad Haapsalu vajab uut linnapead.
Kas ei oleks aeg linnavurledele trahvidega töömeeleolu suurendada. Miks ühtegi tegemata jätmist linnavalitsuse liikme poolt ei ole tegemata jäänu vääriliselt karistatud?