Aasta teisel nädalal ehk 7.–13. jaanuarini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3644 haigestunut, neist 35,2 protsenti olid lapsed.
Arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 11 protsenti, nende grippi haigestunute osakaal suurenes seitsme protsendi võrra. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 276,8. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Tallinnas, Narvas, Läänemaal ning Tartu- ja Viljandimaal.
Grippi haigestumine on tõusutrendil, haigestumuse intensiivsust saab eelmise nädala andmete põhjal hinnata endiselt madalaks, gripilevikut laialdaseks.
Gripiviirus levib kõikides vanuserühmades, enim on grippi haigestunuid kuni viieaastaste laste hulgas – kuni 19-aastaste vanuserühmast moodustavad kuni viieaastasted lapsed koguni 73,5 protsenti.
Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on endiselt moodustab muude viiruste seas 73 protsenti. Teisel nädalal kinnitati laboratoorselt 207 A-gripiviirust.
E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 48 gripiviirusega patsienti. Kokku on täpsustatud andmetel hooaja algusest hospitaliseeritud 320 patsienti, neist üle 64,7 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.
Eelmisest nädalast on hakanud kasvama haiglaravi vajanute hulgas vanemaealiste ja täiskasvanute patsientide osakaal, mille üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel.
Raskekujuliste gripijuhtude ülevaade põhineb Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi ja Narva haigla andmetel. Nimetatud viie haigla andmetel on alates jaanuarist vajanud gripi tõttu intensiivravi 10 inimest vanuses 34–64 eluaastat, kõik haigestunud kuulusid riskirühmadesse.
Terviseametile esitatud andmete järgi ei ole lisandunud sel nädalal ühtegi uut inimest, kes vajas gripi tõttu intensiivravi.
Sest polnud end võimalik kohapeal vaktsineerida,juba oktoobris oli vaktsiin otsas.