2018. aastal oli ühes päevas keskmiselt 30 900 registreeritud töötut. Registreeritud töötuse määr oli aasta kokkuvõttes 4,7%, mis on varasema aastaga samal tasemel. Eesti keskmisel tasemel on töötus ka Läänemaal.
Suurenenud on vähenenud töövõimega inimeste hulk registreeritud töötute seas – vähenenud töövõimega registreeritud töötuid oli eelmisel aastal registreeritud töötutest üks kolmandik. Aasta jooksul asus tööle umbes 10 000 töötukassas varem arvel olnud vähenenud töövõimega registreeritud töötut.
Registreeritud töötuse määr oli aasta kokkuvõttes kõrgeim Ida-Virumaal ja Kagu-Eesti maakondades:
- Ida-Virumaa 9%
- Valgamaa 8,6%
- Põlvamaa 8,2%
Samas on hea märk, et kõige kiiremini on viimasel aastal registreeritud töötus vähenenud just Ida-Virumaal.
Kõige madalam aasta kokkuvõttes registreeritud töötus Harjumaal, Saaremaal ja Viljandi maakonnas. Arvuliselt on kõige enam registreeritud töötuid Harjumaal, kus elab kõige rohkem inimesi.
Registreeritud töötute seas on veidi rohkem naisi, vanemaealisi, madalama haridusega ja „sinikraesid“.
Keskmiselt oli ühes kuus töötukassal vahendada 9400 vaba töökohta, pooled Eestis pakutavatest töökohtadest vahendab töötukassa.
Võrreldes aastaga 2017 on vabade töökohtade arv veidi vähenenud. Kõige enam otsiti mullu töötukassa kaudu klienditeenindajaid, puhastusteenindajaid ja õmblejaid. Uutest registreeritud töötutest läks aasta jooksul tööle 65%.
Programmi Tööta ja Õpi! kaudu läks aasta jooksul õppima üle 4000 töötava inimese.
Populaarseimad olid:
- eesti keele koolitused
- arvutikasutuse koolitused
- tugiisiku koolitused
Alanud aasta muutustest
Alates sellest aastast pakub koolinoortele karjäärinõustamist töötukassa. Oluliselt laieneb töötukassa vastutusvaldkond noorte suunal, tihedamaks muutub koostöö koolide ja õpilastega.
Töötukassal on 132 karjäärispetsialisti, kes töötavad üle Eesti. Aasta jooksul pakutakse noortele 20 000 karjäärinõustamist ja töötubadesse saab tulla 45 000 koolinoort.
