Allikas rüüstab linnakassat

Haapsalu peatänava ääres turismiinfokeskuse keldris pulbitseb allikas, mille külm kristallpuhas vesi kõlbaks pudelisse villida, aga mis praegu jookseb reoveena kanalisatsiooni ja ähvardab linna rahakotti laastada.

Majja pressiva veega oli hädas juba Karli fotoäri, mis tegutses majas enne turismiinfokeskust. Siis pumbati vesi keldrist settekaevu. Samamoodi läks vesi ka siis, kui I-punkt majja kolis.

Kui linnavalitsus hakkas ette valmistama maja remonti, nõudis Haapsalu Veevärk, et vesi jookseks nagu kord ja kohus kanalisatsiooni ja et kogus oleks mõõdetud.

Kui Läänemaa Turismi juhataja Anneli Haabu jaanuaris esimest korda veemõõtjat vaatas, oli sellest mõne kuuga läbi jooksnud 300 m³ vett. Eile ligines veenäit juba 1600 m³.

Maja teine veemõõtja, mis mõõdab ära kahe töötaja kätepesu-, kohvi- ja tualeti vee, on ühe kantmeetri kanti kuus.

Haapsalu Veevärgi asejuhataja Jüri Heeringa hinnangul tuleb ööpäevas välja umbes 10 m³ vett. See on ühe väiksema pere kahe kuu veetarve.

Et nii suure veekoguse eest maksmine pole naljaasi, hakkasid linnavalitsus ja Veevärk asja uurima.

Esialgu oli Veevärk seisukohal, et küllap lekib mõni lähedal asuv veetoru. Veevärk keeras ümbruskonna kruntidel kraane kinni, aga vesi keldris kerkis ikka, pump töötas ja veemõõtja tiivik tiirles.

“Välistame 99% kindlusega veetoru lekke,” ütles Heeringas eile, kuid möönis, et leket on raske avastada. Linn tarbib ööpäevas 1700–1800 m³ vett, 10 m³ on nõel heinakuhjas.

Veevärk viis Terviseameti laborisse Tallinnas keldri põrandasse valatud august võetud vett. Tehti bakterioloogiline ja keemiline analüüs. “Mineraalvesi,” tutvustas Heeringas veeproovi vastust. “See viitab allikale.”

Allika versioon on aga mõistatus ajaloolasele Kalev Jaagole ja muinsuskaitseametnikule Tõnis Padule.

“Vanadel linnakaartidel olid allikad märgitud, allikad olid peaaegu et pühad paigad,” ütles Padu. Karja tänava allikat aga ei ole mitte ühelgi kaardil. Padu sõnul asub maja kunagise vallikraavi kohal.

Linnavalitsusel ei jää nüüd muud üle, kui Karja tänav läbi kaevata ja allikavesi sajuveekanalisatsiooni juhtida. Sajuvee eest Veevärk raha ei küsi.

Aselinnapea Peeter Vikman ütles, et ühendamine on avariitöö korras tellitud firmalt Rannavesi Ehitus ja läheb maksma ligi 3000 eurot.

“Kaks kaevu, toru, taastamine,” loetles linnavalitsuse ehitusjuht Reimo Reimer töid.

Läinud laupäeval lõigati asfalt juba läbi ja sel pühapäeval pidi tööks minema, aga lükkub nüüd edasi, kuni arheoloog saab tööde käiku jälgima tulla, selgitas Reimer.

Tööga on kiire, sest linnavalitsuse ja Veevärgi kokkuleppe kohaselt ei pea linn 1. juunini kanalisatsiooni jooksva vee eest maksma.

Kuigi veeproov näitas, et keldrisse tungiv vesi on puhas, pole teada, kas ta vastab joogivee standardile. Selles on raua-, fluori- jms sisaldus rangelt ette määratud. Mineraalvee pudelisse villimist ei pea Heeringas samuti tõenäoliseks, selleks on kogus liiga väike.