Päästeamet arutab täna koos partneritega, kuidas Eesti ühiskonda paremini suurteks kriisideks ette valmistada.
„Eestimaalaste turvalisust aitavad Päästeameti ja vabatahtlike partnerite hulgas igapäevaselt tagada 190 komandot ja 4300 inimest. Möödunud suvi, mil meie elupäästevõimekus jõudis seitsmel korral kriitilise piirini, andis meile õppetunni. Saime aru, et Päästeamet peab parandama oma võimekust suurte kriisidega toimetulekuks. Selleks, et teisi aidata, pead ise olema tugev. Päästevõrgustiku tugevuse arendamise võtame järgmisel aastal ka suurema tähelepanu alla,“ rääkis Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.
Sõltuvus igapäevastest elutähtsatest teenustest, nagu vesi, küte ja elekter, on muutnud meie ühiskonna kergelt haavatavaks. Näiteks elektrikatkestuse korral on häiritud nii pangaterminalide töö, puudub internetiühendus, side ning ka kütust ei saa tankida.
„Eesti inimesed usuvad, et kui häda käes, siis jõuab abi kiiresti kohale. Kuid sageli unustatakse, et kui kaob elekter või mobiililevi, siis ei saagi abi kutsuda. Või kui suur lumetorm on sulgenud tee, siis päästjate saabumiseni tuleb end soojas hoida, süüa ja juua. Kas me oleme piisavalt tugevad, et vajaduse korral ka mitu päeva vastu pidada?“ küsis Suurkivi.
Uuringud näitavad, et enam kui pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi. Juba mõnepäevane elektri-, keskkütte- või veevarustuse katkestus tekitab enam kui pooltele Eesti elanikele probleeme kodu kütmisel, toiduvalmistamisel ja ka näiteks mobiiltelefonide laadimisel.
„Asjaolu, et meie ühiskond ei ole kriisideks piisavalt valmis, teeb mulle muret. Elanikkonnakaitse asutusena oleme kohalike omavalitsuste ja inimeste juures neid toetamas ning nõustamas nii, nagu ka oma muude teenustega. Saame anda adekvaatset infot olukorrast, nõu, mida selles olukorras peale hakata ning kui hakkama ei saada, siis ka abi,“ selgitas Suurkivi ning lisas et meie jaoks on oluline, et inimesed saaksid kriisiolukorras võimalikult hästi hakkama.
Maal, kus on oma salvkaev,saab vett ammutada ämbriga, sooja tuba teha ja keldrist võetud kartuleid keeta puupliidiga. Aga linnas on katastroof juba ainult elektrikatkestusega – miski ei toimi! Paraku meie riik kuhjab millegipärast inimesi kokku ühte kohta -Tallinna. Seal juba suurem vihmasabin tekitab liikluses kaose, mis siis veel elektrikatkestusest rääkida?
Miks küll suhtuvad erinevad võimuorganid meise kui robotitesse?
Lugupeetud päästjad jms. võimuorganid, inimesed on mõtlevad loomad ja õpivad oma vigadest. Teadagi, et eriolukordades kannatavad kõige rohkem tavakodanikud. Mina julgen uskuda, et leidlikumad inimesed saavad hakkama ka sõjaolukorras, selleks ei pea varuma nagu rott. Üks mis kindel maamees saab alati hakkama, linnas on teine asi.
PS. Pole mõtet hirmutada inimesi enne jõule!
Kas pean lisaks majale ka pommivarjendi ise ehitama?
Ei meenu, et viimase 50 aasta oleks kogu riigist kadunud elekter, ammugi mitte terveks päevaks või kauemaks. Taolise kaose võiks tekitada ainult sõda. Kas artikkel ongi varjatud üleskutse valmistuda kõige hullemaks, ehk idanaabri sissetungiks?
Muide, Venemaa valmistab oma rahvast sõjaks ette juba mõnda aega ning täiesti avalikult.
Kuivainetest ei ole midagi kasu, kui vett ja elektrit pole.
Noh, mageveekogusid, sh ojad ja kraavid, meil jätkub. Filterkann oleks abiks. Paljud kuivained ja makaronid ligunevad jahedas vees ka pehmeks, vaid aega kulub rohkem. Nälga ja janusse keegi esimeste nädalate jooksul surema ei hakkaks. Hiljem läheks juba keerulisemaks.
Riik ja ühiskond teeb kõik selleks, et sotsiaalset abitust kasvatada ja seetõttu polegi kriisiks valmis. Piisab elektrienergia katkestusest ja pole vett, kauplused suletud, kassad ei tööta, telefonid tummad ja puudub levi. Kuidas täiendada vee ja toiduvarusid? Kuidas saada liikuma pääsemiseks autokütust kui tanklad ilma vooluta? Kas igas kodus on kriisiplaan läbimõeldud, kas minimaalsed toidu, kuivainete ja veevarud kodus olemas? Need ja paljud muud küsimused ootavad vastuseid kriisi puhul.