Jevgeni Ossinovski viis töövõimetoetuse muudatusettepanekud valitsuskabinetti

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovsi esitas valitsusele töövõimetoetuse seaduse muudatused, mis teevad töövõime toetuse suuruse sissetulekust sõltumatuks.

Ossinovski rääkis märtsi lõpus Lääne Elule, et tahab minna koalitsioonipartnerite jutule ettepanekuga muuta seadust nii, et osalise töövõimega inimese töövõimetoetuse summa ei sõltuks töötasu suurusest.

Ossinovski selgitas, et see on eelmisel aastal alanud tööhõivereformi rakendamise käigus  ilmnenud probleem, mille kõrvaldamine on päris suur kulu, kuid ministri hinnangul õiglane samm.

Küsimus puudutab osalise töövõimega inimeste töövõimetoetust – kui inimese töötasu ületab kasvõi kriipsu võrra teatud summat, siis toetus väheneb. 1. aprillist, kui toimus iga-aastane sotsiaaltoetuste indekseerimine, on selleks summaks 1144,80 eurot, mis on 90kordne töövõimetoetuse kehtiv päevamäär.

Sotsiaalministeerium on nüüd analüüsinud vajadust muuta töövõimetoetuse maksmise süsteemi ja sellest lähtuvalt tegi minister valitsuskabinetis kolm ettepanekut.

Esimene neist näeb ette, et töövõimetoetus ei peaks enam sissetuleku suurenemise tõttu vähenema.

Kui kuu sissetulek ületab 1580 eurot osalise töövõime ja 1908 eurot puuduva töövõime korral, siis töövõimetoetust enam ei maksta. Vähenenud töövõimega inimeste esindusorganisatsioonide hinnangul ei motiveeri aga selline süsteem inimesi kõrgema palga poole püüdlema.

Teine ettepanek näeb ette töövõimetoetuse arvutamise korra muutmist seoses varasema töövõimetuspensioni suurusega. Nimelt kehtib neile inimestele, kellele varem oli töövõimekaotus määratud vähemalt kaheks aastaks, töövõimetoetuse määramisel erand: kui inimese varasem töövõimetuspension on kehtivast töövõimetoetuse määrast suurem, siis makstakse talle töövõimetoetust samas summas, mis oli tema töövõimetuspension.

“Sellise erandi eesmärk oli tagada sujuvam üleminek töövõimetuspensionilt töövõimetoetusele. Erand seadis aga ebavõrdsesse olukorda inimesed, kelle püsiv töövõimetus tuvastati viimase ekspertiisiga ainult aastaks, kuid nad olid töövõimetud ka enne seda. Muudatusega kaotatakse ära kahe aasta nõue,” selgitas sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooninõunik Oskar Lepik.

Ministri kolmanda ettepaneku kohaselt hakataks maksma alla 18-aastasele lapsele töövõimetoetust või töövõimetuspensioni sama ajal toitjakaotuspensioniga.

Töövõimetoetuse seaduse järgi ei maksta toetust inimesele, kellele makstakse pensionit, vaatamata pensioni liigile. Nii töövõimetoetuse kui ka pensioni puhul on tegemist asendussissetulekuga ning inimesele ei maksta korraga mitut asendussissetulekut.

Muudatusega tehakse erand olukorras, kus töövõimetoetust või töövõimetuspensionit saava alla 18-aastase inimese üks vanematest on lahkunud ning tal tekib õigus saada toitjakaotuspensioni. See seab ühe vanema kaotanud lapsed teistega võrdsemasse olukorda.