Michael Jacksoni “Thrilleri” järgi tantsivad zombi’d panid eile alguse pühapäevani vältavale õõvafilmifestivalile.
Festivali pressijuht Helmut Jänes rääkis eile lõuna ajal, et oodatakse sadakonda zombi-tantsijat ja kavas on püstitada Eesti trilleritantsus osalejate rekord. Kultuurimajja jõudnud huvilistele tehti professionaalne grimm, anti selga kostüümid ja õpetati selgeks tants.
Kuulsad külalised
Tantsivaile zombi’dele järgnes festivali avafilm “Iron Sky” ehk “Raudtaevas”, Soome kõigi aegade kalleim film.
Kohal oli teose sotsiaalmeediakampaania juht Pekka Ollula. “”Iron Sky” ongi kuulus oma sotsiaalmeediakampaania poolest – kaheksandik filmi eelarvest tuleb tavalistelt inimestelt, kes nägid sotsiaalmeedias klippe ja reklaame ning otsustasid filmi sündi toetada,” rääkis Jänes.
Eile lõunaks oli “Raudtaeva” linastus välja müüdud.
Festivali väisab ka teine auväärne külaline, festivalil linastuva “Madude oru needuse” ja “Navigaator Pirxi” režissöör Marek Piestrak. Jänese sõnul on kohal ka mõned “Madude oru needuse” näitlejad, kes kohtuvad filmi 25. aastapäeva puhul üle veerandsajandi jälle lavastajaga.
Täna kl 19.30 on kultuurikeskuse galeriis väike vastuvõtt, kus saavad kõik huvilised režissööri tervitada ja tänada.
Festival kui kasvav organism
Uuendusi on tänavu peale zombi-tantsu veelgi.
Järelpeod on Ehte kohviku asemel raudteejaamas. Uue peopaiga valikul said otsustavaks raudteejaama miljöö ja avaram ruum, selgitas HÕFFi tegevjuht Maria Reinup.
“Festival on kasvav organism – tänavu on huvi suur ja passe nii palju müüdud, et peamegi kasvama ja laienema,” ütles Reinup.
Jänese sõnul oli eile eelmüügist ostetud 500 üksikpiletit ja 80 festivalipassi.
“Tahame pidu pakkuda mitte ainult iseendale, vaid ka kohalikele, kes kinno ehk ei tulegi,” ütles Reinup. Selleks on Tallinnast siin noored kuulsust koguvad DJd.
Eile keerutasid plaate 3pead DJ, Paul Oja, Villu Kraan, Sandra ja VonBi, Rain Tolk, Madis Ligema ja Tõnis Hiiesalu. Täna on oodata Andres Lõo, Kris Luigendi, Daria&Cooli, Kersten Kõrge ja Kaarel Valteri ning jälle Rain Tolki, Madis Ligema ja Tõnis Hiiesalu etteasteid. Tänavu alustab ka uus alajaotus festivali programmis: 80’s coming back.
“Seekord on kavas “Robocop”, aga üritame ka tulevikus juba videos nähtud kaheksakümnendate pärleid suurel ekraanil näidata,” ütles Jänes. Esimest korda HÕFFi ajaloos löövad tänavu festivali rahastamises ja tulevaste filmide valikul kaasa eritoetajad – seitse head kultuuri väärtustavat isikut ja ettevõtet.
“Publik saab niimoodi osaks festivali korraldamisest,” kommenteeris HÕFFi juht Sten Saluveer.
Kohalik õõvafilmirežissöör
Uute lühifilmide hulgas linastus eile haapsallase Reino Aedmäe “ANKH”. See on Balti filmi- ja meediakooli teise kursuse õpilase Aedmäe koolitöö.
“ANKH” räägib ohvitserist Marc Eddardist, kelle kosmoselaeval on lahti pääsenud viirus, mis muudab inimesed verejanulisteks olenditeks. Marc peab päästma Maa ja jõudma koju oma naise Marya juurde.
“Žanr on ulmeõudusmärul. Olen üles kasvanud režissööride James Cameroni ja Ridley Scotti teostega, minu film on samas stiilis.”
Just õudusfilm on Aedmäele südamelähedasim ja selle žanri loomisega tahab noor filmilavastaja oma tuleviku siduda.
HÕFFi iga-aastase külastajana arvas Aedmäe, et festivali programm on kogu aeg tugev olnud, kuid muutub ikkagi iga aastaga üha paremaks.
Tänavuses programmis on Aedmäe sõnul erilised maiuspalad eile linastunud “Raud-taevas” ja “Saló ehk Soodoma 120 päeva” ning veel tulevaist filmidest “Surnukahvatu”, “Kummitav võõrastemaja” ja filmiklassika “Robocop”.
Eile näidati seitset täispikka õõva- ja fantaasiafilmi ning nelja Eesti uut lühifilmi. Suurem osa programmist on alles ees: täna ja homme saab kultuurikeskuses vaadata veel 13 täispika mängufilmi jagu fantaasiat ja horrorit, samuti lühifilme. Tänases kavas on ka haapsallase Raul Tammeti teosed “Soolo” ja “Pulmapilt”.
Olen käinud filme vaatamas ja olen väga rahul, et selline festival just Haapsalus toimub! Edu tegijaile!
eelnev ongi tüüpilise zombikasvatuse vili – oskabki hinnata olukorda ainult meeldivuse mittemeeldivuse pinnalt. seeda loogikat jätkates ongi tähis ennast täis juuasest sest see meeldib ja teised teevad ka, küsimus polnud üldse filmisanri meeldivuses või mittemeeldivuses
Nii palju kui on inimesi on ka arvamusi. Mõnele meeldib mehhiko seep, mõnele dokfilm, mõnele õudukas, ulmekas jne. Kui see festival poleks Haapsalus siis toimuks ta mujal. Siis jälle häda miks mujal toimub ja siin ei miskit. Eesti Nokia ongi vist hädaldamine.
mitte noored ei tee vaid neid juhendatakse või paigaldatakse sellisesse inforuumi kus nad ongi võimelised tegema vaid mõttetusi. sellise õpetamise puhul ongi see oht et see mõistus jääbki tulemata – aga ilmselt ongi see eesmärk. Puuahvi kiirkursused Paralepa metsas on veel puudu – selle eest annaks maaviletsus kindlasti enda kindla tuleviku kindlustamise eest auraha.
kuulge, mis teil viga on? Häda, kui noored midagi ei tee ja kuskil lõhuvad, nüüd kui teevad pole ikka hea ? Ja kui noored on noored, siis polegi nii noortega veel mõtet rääkida mingitest aregnute tegemisest, las kasvavad ja siis kui suured ja mõistus peas minge arengute tegemisest rääkima.
Nõus järgneva kirjutajaga! Küsimus ongi just selles, milliseks noori suunatakse kasvama! Selle festivaliga nendes tarkust ja headust küll sellesse kasvatamisse ei lisata! Ootan endiselt mõne festivali organiseerija mõtteid ja selgitust, milleks selline üritus vajalik on?
Huvitav oleks siin lugeda ka mõnd kommentaari sellelt, kes on festivalil käinud – kas tõesti nende filmide vaatamine pakub midagi?! Ja kui, siis mida? Samuti tahaks teada korraldajate seisukohta – mis on nende eesmärk sellist üritust korraldades? Propageerida hirmu?
Ei meeldi selle festivali olemus. Muidu oleks mõnd filmi küll vaatamas käinud. Panen ette jagada festval kaheks – aimefilmid (nt. nagu Raul Tammeti ja soomlaste omad) ning õudusfilmid koos oma rämeda surmapropagandaga. Teise osa võiks ka ära jätta, kuna elu ise pakub varem või hiljem surma ja õudusi piisavalt. Pole vaja neid nalja pärast näidelda.
järgmisena võiks hakata toimuma prügikastiinimese kuuajaline festival näiteks prügimäel, seal vedeleb erinevat kultuuri lademes ja profiprükkaritelt saab selga kostüümid ja ka näomaalingu ilmselt
Prügikastiinimeseks on vaevalt keegi ise vabatahtlikult hakanud…Paraku on meie sotsiaalne toetusvõrk nende inimeste aitamiseks alles väga lapsekingades. Võib-olla kasutaks sellise õõvastava filmifestivali jaoks kulutatud raha hoopis elu hammasrataste vahele jäänud inimestele uue võimaluse andmiseks?!
mitte essugi sa eitea.
kultuuriväärtusi ja loodust eelistan oma silmaga vahetult näha. Päris vägivalda ma oma silmaga näha eitaha ja loodan et ei näe kaa.
mis puudutab autoavariisid siis sellega olen nõus – neid võiks juba autokoolis profülaktika mõttes noortele juhtidele näidata. ja liiklusrikkujatele neid eriti koledate avariide pilte.
Mis mõte on sellisel festivalil? Kultuuriväärtust ta ilmselt pole – või kui keegi väidab, et on, siis küsimus, et mis kultuur on verise näoga ringi jooksmine? Ja siis me imestame, miks meie ühiskonnas on nii palju vägivalda… Noored rüüstavad kalmistuid, on vägivaldsed omavahel, tapavad ja piinavad loomi…
Selle asemel võiks sellisele mõttetusele kulutatud raha eest näidata võib-olla hoopis filme ajaloost, kultuurimälestistest, loodusest jne. Või siis, kui just peab verine olema, võiks näidata dokumentaalkaadreid autoavariidest, ehk paneb mõne kihutava rullnoka veidigi mõtlema!
Olen sama meelt.