Soomlased, hispaanlased, austerlased ja eestlased valmistasid Haapsalu kutsehariduskeskuses täna Eesti roogasid. Foto: Urmas Lauri
Täna valmistas rahvusvaheline seltskond Haapsalu kutsehariduskeskuse köögis Eesti roogasid. HKHK õpilastele lisaks olid pliidi ääres ka kutseõpilased Soomest, Austriast ja Hispaaniast. Iga riigi toidutiim koosnes kolmest õpilasest ja kutseõpetajast.
„Praegu nad teevadki vanaaja Eesti toitu,“ ütles HKHK kutseõpetaja Tiina Sootalu ja selgitas näidiste lauale osutades, et vanaaja toidule lisaks on kavas ka nõukogudeaegsete roogade valmistamine.
Karask, kalakotletid kartuliga, peet ja külm kaste olid vanast köögist, nõukaaega esindasid praetud sealiha, kapsas, kartulivorm ja seenekaste, lisaks singirullid ja täidetud munad. Magustoiduks valmisid ahjuõunad vaniljekastmega, pakuti ka leivavormi musta ploomiga.
Tiina Sootalu jäi kokaõpilaste oskustega rahule. „Muidugi saavad hakkama,“ lausus Sootalu. „Vaatamata sellele, et nad on eri riikidest ning igaühel on toidu valmistamisel oma käekiri, oskus midagi teha on natute erinev.“
Kui road olid valmis, serveeriti see buffeelaual ning toiduseltskond asus mekkima.
Soome noored kokad olid Ida-Soomes Joensuus tegutsevast Põhja-Karjala kutsekoolist.
Soome ja Eesti köök on üsna sarnased, nentisid soomlased üksmeelselt. „Tooraine on sama, aga valmistamisviis on ikka üpris erinev,“ täpsustas Nina Kuittinen. Ka vanemad Eesti road olid soomlastele tuttavaid, kuid ikka ja jälle rõhutasid nad, et toitu tehakse kahes riigis erinevalt.
Soomlased saavad kutsekoolis kokaks kas kahe või komle aastaga, sõltuvalt sellest, kas kutseoskusi minnakse õppima põhi- või keskkoolist.
Sakki Saarinen läks õppima põhikoolist ning paregu on tal käsil teine õppeaasta. Diplomini jõuab noormees pooleteise aasta pärast. Kuhu kokapaberitega Saarinen tööle läheb, sellest pole tal veel aimugi. Kui võimalik, jääks ta kodulinna, kuid samas on Helsingist võimalik kõrgelennulisemat karjääri teha.
Keskkoolist kokaks õppima läinud Nina Kuittinen lõpetab kevadel ja temal on juba leping Fazeriga alla kirjutatud. Joensuus on mitu Fazeri söögikohta ning seal ta tööle hakkabki. Kursusekaaslane Ninn Lehikoinen aga alles otsib, kuhu lõpetamise järel tööle minna.
Paldiski noormees Markus Kirsipuu õpib HKHKs kolmandat aastat, kevadel, kui kool läbi saab, asub ta tööle Tallinnas. Haapsallu õppima tuli Kirsipuu aga selleks, et kodunt võimalikult kaugele pääseda ning uut elu alustada. See olevat tal ka õnnestunud.
Kirsipuu oli üks neljast HKHK tiimi liikmest, kes külalisi võõrustas. „Huvitav on see, et saame neile õpetada meie kultuuri,“ nentis kokaõpilane.
HKHK välissuhete koordinaator Heli Heimo meenutas, et rahvusvahelise söögitegemise projekt „Kulinaarreisid Euroopas“ (Culinary trips in Europe) sai alguse paar aastat tagasi Roomas ühel koostööseminaril. Praeguseks on toitu tegemas käidud juba Hispaanias, Soomes ja Eesti, aprillis saadakse kokku Austrias.
Kui tuur lõpeb, on projektis osalenutel kavas välja anda raamat. „Sinna kogume retseptid, mida oleme ühekoos eri riikides teinud,“ selgitas Heimo. Korralik, piltidega illustreeritud kokaraamat tuleb projektis osalenud riikide keeltes.
Heimo sõnul on HKHK tiim aja jooksul vahetunud, kuid praegune seltskod, kes külalisi võõrustas, läheb oma oskusi ka Austriasse lihvima.
Kõige erinevam olevat seni olnud Hispaania köök. „Austriaga oleme ju toidutegemise poolest sarnased, kuid seal toimuva kohta on teada, et meile tutvustatakse ka koššertoitu [juutide] ja halaltoitu [moslemite], mis on rände tõttu Euroopasse tulnud,“ selgitas Heimo.
Täna on rahvusvahelisel toiduseltskonnal neljas päev. Esimene päev algas vastastikuse tutvumisega ning erinevate riikide koolisüsteemidest ülevaate andmisega, saadi selgeks, kuidas neis riikides näiteks kokaks õppida saab. Esimesel päeval oli noortel külas ka kaks Tallinna restorani Öö kokka. „Ranno Paukson rääkis Eesti ja Põhjamaa köögist, sellest, kui palju me oleme nõukaaegseid roogasid praegusesse kööki üle võtnud,“ meenutas Heimo.
Teisel päeval tutvus seltskond Läänemaaga. Käidi Puises Nina talus kalasuppi proovimas.
„Eile olime Tallinnas toidumessil ja näitasime Eesti tänavatoitu, käisime Balti jaama turul. Väga põnev oli, tänavatoit pole juba ammu ju ainult hamburger,“ lausus Heimo.
Täna oli Eesti toidu valmistamise päev. Hispaanlannad uurisid, et kas Haapsalus ka mõni vehantoidukoht on. Nad juhatati Beguta kohvikusse.
Heli Heimo sõnul võib homme oodata üllatusi. „Homme oleme loovad, kuid täpselt ei teagi, mis toimuma hakkab,“ laiutas Heimo käsi. Teada on, et külla tuleb martsipanitegija ning hiljem minnakse Kärmesse Küülikusse, seal valmistatakse ka martsipanikujusid.
Fotod: Urmas Lauri
