Rannarootsi lihatööstus on hinnatud tööandja. Foto: Arvo Tarmula
Augustis oli Läänemaal registreeritud töötuid 527 ehk 4,4 protsenti tööjõust.
Läänemaal nagu ka mujal Eestis on tööpuudus hakanud asenduma tööjõupuudusega. „Meie kogemus Rannarootsis näitab, et tööjõudu on varasemaga võrreldes keerulisem leida – kandideerijaid küll on, kuid sobivaid inimesi pigem napib,” ütles Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liige Silver Kaur.
Rannarootsi lihatööstuse tootmisbaas Lääne-Nigula vallas Kirimäel on oma 160 töökohaga üks maakonna suurtest tööandjatest.
Töötuid vähem
Märtsiga võrreldes on registreeritud töötus maakonnas vähenenud 1,1 protsenti ehk 135 inimese võrra. „Inimesed on aktiivsemad ja teadlikumad ning otsivad sobivat tööd,” rääkis töötukassa Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullison. „Nad on valmis rohkem panustama oma haridusse ja arendama oskusi tööandjate juures. Ka oleme 2016. aastaga võrreldes rohkem töökohti vahendanud ning inimestel on suurem valikuvõimalus.”
Kullisoni sõnul on tänavu esitanud töötud ka aktiivsemalt äriplaane, tervelt üheksa inimest. Viis neist on saanud juba töötukassalt positiivse vastuse toetuse taotlusele ning alustanud oma ettevõtlust.
Vabade ametikohtade määr ehk see protsent, mille täitmata töökohad moodustavad töökohtade koguarvust, on Läänemaal samuti varasemate aastatega võrreldes kasvanud. Näiteks mullu teises kvartalis oli statistikaameti andmeil Läänemaal täitmata 1,1 protsenti kõigist ametikohtadest, tänavu samal ajal 1,6 protsenti.
Töötukassa pakutavate vakantsete töökohtade arv on aga kahanenud: märtsis 117, aprillis 192, augustis 52.
„Läänemaad mõjutab hooajalisus ning hooajatööd ning läbi aastate on meil sügis- ja talvekuudel vähem töökohti vahendada,” ütles Kullison.
Ettevõtted on aga tänavu otsinud hooajatöötajaid pikemalt kui varem. „Näiteks juulis vahendatud tööpakkumistest oli 29 protsenti teenindus- ja müügitöötajaile ning 30 protsenti lihttöölistele ehk hooajalisus ei saa augustikuuga läbi ja tööandjad otsivad töötajaid,” ütles Kullison.
Töötukassas registreeritud töötuist on 19 protsenti oskustöölisi, 28 lihttöölisi ning 16 teenindus- ja müügitöötajaid. „Enamasti otsivad inimesed enda oskustele vastavat tööd,” märkis Kullison.
Mehi on töötute seas üle poole, ning kaks kolmandikku registreeritud töötuist on kõige viljakamas tööeas ehk 25–54aastased.
Lihttöödele raske leida
Sel nädalal on Läänemaal pakkuda CV Online’il kaheksa ja CV Keskusel kuus töökohta, kui mitte arvestada hulka töökohti, mis ei asu konkreetselt ainuüksi Lääne maakonnas. Töötukassal oli konkreetselt Läänermaal 22 töökohta, koos muude asukohtadega aga pakuti läänlastele 46 töökohta.
Mitu ettevõtet pakub tööd veoautojuhile, kaupluse teenindajale, koristajale või kassapidajale. Pakutakse ka tootvat tööd, näiteks Taeblasse Cipaxisse plastivalajaks või Favorisse pulbervärvijaks.
TS Laevade partnerid pakuvad tööd Väinamere parvlaevadel: Arensburg OÜ otsib kokka ja klienditeenindajat, Pindi Kinnisvarahaldus koristajat. On aga võimalik minna ka ise laevu ehitama, seda võimalust pakub Soome suurte laevatehaste partnerettevõte Markland Trade.
Kullisoni sõnul on trend endiselt selline, et oskustöölistele mõeldud ametikohti on pakkuda vähem kui lihtsamaile töödele. „Pigem otsitakse endiselt puhastus- ja klienditeenindajaid, köögi abitöölisi ja kokki,” ütles ta.
Silver Kaur märkis aga, et kõige raskem on leida kohusetundlikke inimesi just lihttöödele. „Mulle tundub, et inimesed otsivad uusi võimalusi aktiivsemalt kui varem,” ütles Kaur. „Meie ei ole enda juures täheldanud väga suurt inimeste liikumist varasemate aastatega võrreldes. Rannarootsi lihatööstus on Läänemaal hinnatud tööandja. Inimesed usaldavad stabiilset tööandjat ega liigu nii kergel käel ühest kohast teise. Hea on ka see, et meie juurde tullakse tagasi.”
Kuhu tööle minna?
Valik läänlastele pakutavaid töökohti
– kokk laeval
– klienditeenindaja laeval
– puhastusteenindaja laeval
– laeva torude kooste- ja paigaldusspetsialist Soomes
– plasttoodete valutööline
– inventaripesija lihatööstuses
– transporditööline lihatööstuses
– pakkija lihatööstuses
– hotelli koristaja
– köögi abitööline
– pulbervärvija
– ekskavaatorijuht
– saemees-võsalõikaja
Allikad: CV Keskus, CV Online, töötukassa
Minagi endine Rannarootsikas ja ei kurtnud küll palga üle. Olin rahul, töö meeldis. Aga ise tahtsin edasi liikuda. Kauriga nõus raske on leida kohusetundlike töötajaid.
Oled kooli lõpetanud noor- öeldakse- sul pole kogemust. Oled 25-35 ja väikeste lastega- ei aitäh. Oled 50- öeldakse liiga vana. Oma tuttavate kogemustest selline info. Ise tööga päris rahul ja ei nurise.
Olen endine Rannarootsi töötaja… ei imesta et seal töötajatest puudus on. Palka pole ollagi, töö on raske ja tervist kahjustav. Samuti pole kiita suhtumine. Kaupluse kassas sain ka oluliselt rohkem palka kui seal ja seda ilma öövahetuste ja palju kergema tööga. Praegu töötan ka klienditeenindajana, palka saan 900+ kätte. Enam ei taha meenutada ka seda aega.
Arvos nahher sa raiskad oma aega siin… pole sul lapsi ega eluks valitud õiget haridust… õige on et palka ei taheta maksta ning kõik on omakasu peale väljas ja see rootsi firma CIPAX hahahaha millal rootslane on palka maksnud:D:D:D:D
MINGE ISE KOHALE, EGA KÕIK EI KUULUTAGI ET OTSITAKSE TÖÖLISI!!
No jah. ..andke aga kõigile kesk ja kõrgharidus ning lihtsat tööd ei taha kopikate eest keegi teha. Tuleb pakkuda juhtivat tööd ikka. ..küll siis tahtjaid on kui palk ka vastav . Vot nii ……
aga palju teenib Haapsaus,näiteks mõnes spaas kokk ? kas 800kätte või rohkem.Ei tea.töö on ju päris raske ja ka vastutus.
näe enam ei olegi töölesoovijate järjekorda ukse ega värava taga? nüüd ütlen küll, et: aga paras!
Palk on 500 umbes naistel seal ja natuke peale, töö on väga raske ja nõutakse pidevalt ületunde või üle varju hüopamist.
Aga et hoiaks häid töölisi ja tasustaks piisavalt, selle kohta öeldi et te niigi hästi teenite.
Kui tõstad päevast päeva raskeid kadte (15-20 kg) ja kiirus taga siis inimesed muidugi liiguvad mujale kus saab 600 euri ja ei pea tervet keha valutama
Sellepärast Haapsalus hästi süüa ei saagi, et kokka ei peeta oskustööliseks ja makstakse vastavalt.