Triin Raag: tugiisik ei ole sõber ega paku sõbrateenust

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag. Sander Ilvest/Postimees

31. märtsil lõppes Haapsalus sõjapõgenikke aidanud MTÜ Pagula leping Johannes Mihkelsoni keskusega. Haapsalus elava 16 kvoodipagulasega peaks tänasest hakkama tegelema keskus ise.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag, kas võib öelda, et Haapsalus on teatud mõttes tekkinud pagulaskriis?

Pagulaskriis on see, kui üle piiri tuleb iga päev tuhandeid ja tuhandeid inimesi, keda tuleb majutada ja toitlustada.

Kuidas te seda olukorda nimetaksite?

See on segadus organisatsioonide suhtlemisel. On tekkinud konflikt, mis tuleneb eelkõige kommunikatsioonist.

Tugiisikulepingud lõpevad 31. märtsil. Kuidas edasi?

See, kuidas 1. aprillist teenuseosutamine edasi läheb, kas inimesed soovivad jätkata Johannes Mihkelsoni keskusega või mitte, on küsimus, millele tänase päeva jooksul tulevad vastused (Intervjuu oli neljapäeval, 29. märtsil – toim.).

Kui teile hiljem helistan, kas ütlete, kas lepingud sõlmiti või mitte?

Ma ei ole selles kindel.

Miks?

See on kliendi ja teenusepakkuja vaheline asi.

Kas on võimalik, et Haapsalu pagulased jäävad tugiisikuteta?

Neil on võimalik teenusest loobuda. Kohalikule omavalitsusele jääb õigus ja võimalus pakkuda neile tuge. Kui nad on sellise otsuse teinud, siis jätkavadki nad oma elu ilma tugiisikuta. Kui aja möödudes tekib teadmine, et ei olda valmis ilma tugiisikuta toimetama, siis on võimalik pöörduda näiteks omavalitsuse või Mihkelsoni keskuse poole ja paluda teenuse jätkamist. Sel juhul hinnatakse olukorda, kas jätkamine on vajalik.

Kas pagulane on klient?

Muidugi. Kui me räägime tugiisikuteenusest, siis see on teenuseosutaja ja kliendi suhe.

Kas MTÜ Pagulaga lepingu lõpetamine oli õige?

Ma ei anna hinnangut. See on Mihkelsoni keskuse otsus, et nad ei saa sellisel kujul pakutava teenusega rahul olla, seda enam, et seda tehakse ka nende organisatsiooni nimel.

Haapsalu pagulased ütlevad, et neile seni pakutud teenus on parem kui mujal Eestis.

See on hinnang. Hinnata saab mitmeti. Inimeste ootused on erinevad.

Pagula tugiisikutele on ette heidetud liigset lähedust peredega. Kuidas seda mõõdetakse?

Me ootame, et oleks tagatud tugi ametiasutustega suhtlemisel ning teenuste ja toetuste taotlemisel ja saamisel, samuti meie ühiskonnas kohanemisel. Kõik peab jääma professionaalsuse piiridesse.

Kust läheb piir?

Tugiisikuteenust ei pea pakkuma tingimata inimese kodus. Tugiisik ei ole sõber ega paku sõbrateenust. Mujal Euroopas, kus ei ole professionaalset tugiisikute pakutavat teenust nagu Eestis, on inimesed, kes aitavad luua sotsiaalseid kontakte, kuid ei sekku näiteks ametlikku asjaajamisse. Käiakse külas, muuseumis, teatris ja kinos, süüakse õhtust, valmistatakse koos lõunat.

Kas seda kõike tugiisik ei tohi teha?

Teatud määral on sotsiaalsete kontaktide loomine tervitatav ja tugiisikud seda ka teevad.

Kas tugiisik tohib pagulasele ladina tähestikku õpetada?

Te toote väga konkreetse näite, võttes selle kontekstist välja. Eesti keele õpetamise toetamine iseenesest on see, mida võib tugiisik teha, aga ei saa seda kontekstist välja võtta.

Kas tugiisik tohib tund aega lapsi hoida?

Tunnen, et olen sattunud ülekuulamise ohvriks. Kui te oleksite mulle küsimused ette saatnud, siis saaksite neile vastused. Aga muidu me oleme võtnud lähenemise, et tugiisikuteenuse pakkuja ei ole lapsehoidja.

Kas Haapsalu pagulased on kohanenud samamoodi kui teised, paremini või halvemini?

See on hinnanguline. Ei saa võtta üht inimest Haapsalust ja teist Põlvast ning öelda, et üks on kohanenud paremini ja teine halvemini. Haapsalus on olnud kogu protsessi juures ülimalt toetav kohalik omavalitsus, kes on väga palju panustanud. Ei tohi aga unustada, et Haapsalus on toimunud väga kurb juhtum, mis on lõppenud kriminaalasjaga. Eks see mõjuta ka kohanemist.

Kes hindab kvoodipagulaste rahulolu ja toimetulekut?

Toimetuleku hindamine on osa tugiisikuteenusest, samuti osa sellest, kui inimene pöördub omavalitsuse poole, näiteks et taotleda toimetulekutoetust.

Kas ja millal on Haapsallu oodata uusi pagulasi?

Eelmisel aastal pöördus Haapsalu linn meie poole palvega, et neile lähiajal rahvusvahelise kaitse saajaid ei suunataks. Me arvestasime nende palvet.

Kui palju on Eesti vastu võtnud kvoodipagulasi?

120 inimest. Esimesed eelmise aasta märtsis, viimased selle aasta märtsis.

Kuidas neil läheb?

120st peaaegu pool on lapsi. Täiskasvanute seas on neid, kes on usinalt õppinud eesti keelt ja võimelised algtasemel suhtlema. Nad on leidnud endale töö. On aktiivseid tööotsijaid, kes kasutavad töötukassa teenuseid ja praktikavõimalusi.

Mitu kvoodipagulast on leidnud töö?

Neid, kes on hõivatud töö või töösarnase tegevusega, on umbes kümme.

Tugiisikuteenus on ette nähtud 6–24 kuuks. Kust see arv on võetud?

Johannes Mihkelsoni keskus on tugiisikuteenust pakkunud 2008. aastast. Kõik rahvusvahelise kaitse saajad, kes on majutuskeskusest välja kolinud, on seda teenust kasutanud. Mihklesoni keskuse kogemusest lähtuvalt tehti otsus, et kõige suuremat tuge vajab inimene esimesel kuuel kuul. Vajadusel saab teenust pikendada kuni 24 kuuks teenusepakkuja ja kliendi kokkuleppel. Sellele eelneb iseseisva toimetulekuvõime hindamine. Rahvusvahelise kaitse saajal on samad õigused ja kohustused kui teistel Eesti alalistel elanikel, mis tähendab seda, et talle laienevad ka muud riigi ja omavalitususe pakutavad teenused. Vajaduse hindab kohalik omavalitsus.

Kui paljudel pagulastel on A1 keeletase ehk algeline kõnekeele oskus?

Suurem osa neid, kes tulid aasta tagasi, on selle kursuse läbinud. Objektiivsetel asjaoludel, kas lapse sünni tõttu või muul põhjusel, on ka neid, kellel see läbitud ei ole.

Kas on neid, kes on saavutanud A2 või B1 taseme?

Mulle teadaolevalt mitte, aga ma ei välistaks seda. Kõik on võimalik.

Kui palju on kvoodipagulasi, kes inglise keelt ei oska?

On üksjagu neid, kes on olnud võimelised suhtlema ainult oma emakeeles, ja päris palju neid, kelle inglise keele tase on minimaalne.

Kui palju siis ikkagi?

See ei ole meile tähtis. Me ei tee statistikat, ja seda põhjusel, et eesti keele õpe, mis algab üsna kohe pärast Eestisse saabumist, ei sõltu sellest, mis keelt või keeli inimene oskab. Eesti keelt õpetatakse eesti keele baasil. Ei ole oluline vallata näiteks inglise või vene keelt või et õpetaja oskaks araabia keelt.

Kui palju on neid, kelle keeleõpe peaks algama ladina tähestiku ehk siis lugema ja kirjutama õpetamisest?

Esmane õpetatav keel on suhtluskeel, mitte kirjakeel, ja seda õpetatakse keelekümblusmeetodil. Ei tarvitseta alustada alfabeedi õpetamisest. Kui palju neid on, selle hinnangu saavad anda keeleõpetajad.

Mitu tugiisikut Eesti 120 kvoodipagulasega töötab?

Pidevalt töötavaid tugiisikuid on 50 kanti.

Kas kõik tugiisikud on koolitatud?

Jah.

Koolituse peab igal juhul läbima?

Absoluutselt. Isegi kui inimene on näiteks sotsiaaltöötaja, on tugiisikuteenuse osutamise puhul spetsiifilised teadmised ja oskused, mis on olulised.

Kas tugiisikud oskavad araabia keelt?

Mõlemal pagulastega tegeleval organisatsioonil on inimesi, kes araabia keelt valdavad.

Kes Eestis pakub tugiisikukoolitust?

Organisatsioonid ise. Johannes Mihkelsoni keskusel on pikk kogemus tugiisikuteenuse pakkumisel. Koolitusprogramm on paika loksunud, kasutatakse oma valdkonna eksperte.

Kas aasta jooksul on pagulastega ilmnenud probleeme, millega ei osatud arvestada?

Me ei pannud kirja, mida me ootame ja mida ei oota. On tekkinud olukordi, mis on eeldanud sekkumist. Me räägime Haapsalu perevägivallajuhtumist, mis jõudis kriminaalmenetluseni, ja meesterahvas on kinni peetud. Sama juhtus Tallinnas. Me ei eeldanud midagi, aga võisime loota, et nii äärmuslikke olukordi ei teki.

Pagulaste tugisikute riigihanke tingimustes on kirjas, et igas maakonnas peab olema vähemalt üks vahetult rahvusvahelise kaitse saajaile teenust osutav isik. Laupäevast seda isikut Läänemaal pole.

Ei ole kirjas, et konkreetne isik peab füüsiliselt elama konkreetses maakonnas. Kui ta käib kõrvalmaakonnast või maakonna äärealalt, on see aktsepteeritav.

Riigihanke tingimustes on kirjas, et pakkuja peab olema kolm aastat tegutsenud, kaks aastat sellest samas valdkonnas. Pagula vastloodud ühinguna osaleda ei saanud, ometi hakkas ta pagulastega tööle. Kas siin pole vastuolu?

See on tavapärane tingimus, mida sotsiaalvaldkonna hangete puhul kasutatakse. Pakkujalt eeldatakse analoogset või vastavat kogemust. Praegusel juhul oli see piiritletud paari aastaga. On hankeid, kus on eeldatud ka pikemat teenuse pakkumise kogemust. Pagula ei registreerinud ennast hanke juurde. Pagula ei esitanud hanke läbiviimse ajal mitte ühtegi ettepanekut ega küsimust.