Šaakal. Repro: Eesti Päevaleht, 16. jaanuar 2017
Uuest liigist võib Eesti loodus hoopis kasu saada, sest ta aitab kährikuid tõrjuda, kirjutas Eesti Päevaleht.
Kui šaakal 2013. aastal esimest korda Eestis jahimehe püssi ette jäi, tekitas see elevust ja poleemikat selle üle, kuidas loom siia kanti jõudis. Nüüdseks on selge, et šaakal ei ole Eestiss etoodus võõrliik, vaid uus liik, mis on levinud meie loodusesse loomulikul teel.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna juhtivspetsialist Peep Männil ütles, et Eestis on tõenäoliselt umbes kümmekond pesakonda, mis koosnevad keskmiselt viiest isendist. Peale nende on ka üksikuid ja paarides liikuvaid šaakaleid, seega on Eestis üle viiekümne šaakali.
Ideaalne pesitsuspiirkond on Matsalu looduskaitseala, kus šaakalid saavad elutseda mere ääres ja pilliroo vahel.
Šaakaleid kütitakse samadel alustel kui teisi väikeulukeid. Neid võib küttida novembrist veebruari lõpuni. Möödunud suvel anti välja erilubasid lisaküttimiseks, sest šaakalid kippusid Lääne-Eestis lambaid murdma ja talupidajad kandsid kahju.
Mullu augustis antigi luba Lääne-, Saare- ja Pärnumaal šaakaleid küttida ka väljaspool jahihooaega. Kokku kütiti mullu 17 šaakalit.
Vt ka: "Kiskjad sunnivad Matsalu talunikke lambapidamist lõpetama" ja "Keskkonnaamet andis rohelise tule küttida šaakaleid väljaspool jahihooaega"
Sobivad pagulased, sobivad šaakalid ka!
Aga Kübe ja Pook?
Olen Triibikuga täiesti nõus. Tagantjärele tarkus ei aita meid, tuleb osata ka ette näha ! Šaakalil ja hundil on ühine söögilaud.Tee järeldus!
Muide– hea karjus ei hoia oma lambaid öösel valveta väljas. Kes iidseid tarkusi millekski ei pea, see ärgu hädaldagu.
loll mõla sel peebul ,,,mida siis hundid sõõvad ,, metssiga varsti otsas
Milline võõrliik on meile õnne toonud? Olgu see karuputk, võrm, signaalvähk, villkrabi, kährik, või võõrrahvus- ainult muret ja kahju.
Karud lastakse maha, vorstiks, konservideks. Kas tulevikus hakkame saakali
konserve ja vorsti ostma.
Igaüks elagu oma kodumaal. Toovad haigusi ja igasuguseid probleeme kaasa.
Meile jätkub oma huntidest ja karudest.
Kuna Eesti pòhiloomaliik on lambad,kes on kòigega nòus,siis loomulikult on šaakalil siin òigus olla. Ainult varsti on nad vàhemuses ja siis on hilja mààgida. ? ?