Eesti Panga president: Eesti ei vaja praegu majanduse lisastiimuleid

Ardo Hansson. Foto: Annika Haas

Tänasel Riigikogu rahanduskomisjoni kohtumisel Eesti Panga president Ardo Hanssoniga arutati eelarvepoliitikat ja majandusse täiendava laenuraha suunamist.

“Lühiajaliselt on mõistlik eelarvepoliitika abil siluda majanduse tsüklilisi kõikumisi – tugeva konjunktuuri korral eelarveülejääk ning nõrgas majandusolukorras eelarvepuudujääk,” ütles oma ettekandes Ardo Hansson. “Praegune kõrge hõivemäär, suhteliselt väike töötus, kiire palgakasv ja vabade ametikohtade kasv viitab sellele, et sisemajandus ei vaja eelarvepoliitilist stiimulit.” Niisamuti lisas Hansson, et eelarvepoliitiline stiimul, mis suurendab nõudlust tööjõu järele, pingestab veelgi tööturgu.

“Euroopa Liidu toetused moodustavad meie riigieelarves 2 protsenti SKPst ehk ca 400 miljonit eurot. Soovides teha neid samu investeeringuid, siis ilma Euroopa rahata tuleks Eesti eelarves sellele rahale leida katet, kas siis laenu või muude tulude arvelt” ütles rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer. “Varsti ametisse asuv valitsus soovib laenukoormust veelgi suurendada. Investeeringute katteks on riik laenu ennegi võtnud, kuid ma ei pea mõistlikuks, et seda tehakse muuhulgas üürimajade ehitamiseks nagu valitsus on välja käinud. Riigi poolsete investeeringute suurendamine laenu arvelt peavad olema tasuvad ja põhjalikult läbi kaalutud,” selgitas Holsmer.

“Laenuga investeeringute suurendamine ei tohi samal ajal vähendada seni Riigieelarve Strateegias kokku lepitud riigi poolseid investeeringuid. Ma loodan, et valitsus seda teed ei lähe, sest see tähendaks sisuliselt laenuga püsikulude katmist,” lisas Holsmer.

Tänasel Eesti Panga ja rahanduskomisjoni kohtumisel räägiti ka majandusarengu töögrupi soovitustest. Nende kohaselt on vaja rakendada tööturul kõik tööjõulised inimesed ja luua paremad tingimused välismaise oskustööjõu Eestisse tulekuks. Samuti on vaja muuta haridus- ja täiendõppesüsteem paindlikumaks ning tööturu vajadusi enam arvestavaks. Ekspertgrupp peab tähtsaks seada innovatsioon majanduskasvu vedajana ühiskonna olulisemate prioriteetide hulka ning seada majanduse digitaliseerimine eraldiseisvaks majanduspoliitika eesmärgiks. Oluline on ka juhtimisoskuse parandamine era- ja avalikus sektoris ning ärikeskkonna soodustamine, samuti Eesti rahvusvahelise atraktiivsuse suurendamine.