Urmas Reinsalu: Riik peab tagama, et välisriigi kodanikud ei saaks kuritegusid toime panna

Justiitsministeerium esitles täna uut poliitikat ohtlike kalduvuskurjategijate ja välisriikide kodanikest kurjategijate kohtlemiseks.

„Riik peab kaitsma ausaid kodanikke ja ühiskonda kõige ohtlikumate kurjategijate eest ehk selliste inimeste eest, kes on korduvalt tapnud, vägistanud või pannud toime mõne muu ühiskonna turvatunnet oluliselt mõjutava teo. Meie eesmärk on tõhustada korduvalt vägivallatsenud isikute karistamist ning vähendada vanglast vabanenute retsidiivsust,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.

Selleks tahab ministeerium kehtestada kohustusliku eluaegse vangistuse vähemalt teist korda tapmises süüdimõistmise korral ja loome võimaluse mõista eluaegne vangistus ka raske tervisekahjustuse, vägistamise või muu lapsevastase seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo eest juhul, kui süüdimõistetu on varem pannud toime mõne sarnase iseloomuga teo.

„Muudame eluaegsest vangistusest käitumiskontrolli alla vabastamise ühiskonnale turvaliseks. Kui eluaegset vanglakaristust kandev isik on vangistuse vältel piisavalt pingutanud, et elada edas­pidi õiguskuulekalt ja oma teod heastada, siis saab ta võimaluse asuda 20-aastase vangistuse järel avavanglasse ja 25-aastase vangistuse järel vabaneda elektroonilise valvega käitumis­kontrolli alla,“ selgitas minister.

Kui kohus soovib vägivallakuriteo eest varasemalt karistatud isikut vangistusest tingimisi vabastada, tuleb talle mõista karistus, mis pööratakse vähemalt osaliselt täitmisele.

„Ligi 70% isikutest vabaneb vanglast ilma igasuguse järelevalve või toeta, paljudel puudub elu- ja töökoht ning oskused iseseisvalt ja õiguskuulekalt hakkama saada. Seetõttu rakendame vanglast vabanenutele laialdasemalt käitumiskontrolli ja tagame edaspidi vanglas parema vabanemisettevalmistuse,“ rõhutas Reinsalu.

Samuti tutvustati täna ruumilise eripreventsiooni meedet.

„Riik peab tagama, et välisriigi kodanikud ei saaks Eestis ohtlikke kuritegusid toime panna. Selleks tuleb pöörata senisest enam tähelepanu välismaalasest kurjategija lisakaristusena väljasaatmisele kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga,“ lausus Reinsalu.

Tegemist on ettepanekutega avalikuks diskussiooniks ning ministeerium kogub nende osas arvamusi enne eelnõu väljatöötamiskavatsuseni jõudmist. Manusena on lisatud materjalid nii ohtlike kalduvuskurjategijate kui ruumilise eripreventsiooni poliitikate kohta.