Nehatu kardab kaevandust

Liiase talu peremees Rein Lahe kaevandusega nõus ei ole. Foto Olev Mihkelmaa

Eesti üks aktiivsemaid eraisikust maadevahendajaid Olar Järvloo taotleb keskkonnaametilt uuringuluba, mis võimaldaks rajada Nehatu küla serva dolokivikaevanduse.

Hanila vald selle plaaniga nõus ei ole. Vastu on ka Nehatu küla elanikud. Enne geoloogilise uuringu loa andmist küsis keskkonnaamet Hanila volikogu arvamust ning volikogu otsustas septembris luba mitte anda. Ettevõtja Olar Järvloo taotleb keskkonnaametilt geoloogilise uuringu luba Hanila vallas Nehatus 13 ha maale. Maardla uuringutulemused on vananenud. „Kaks korda on uuritud. Nüüd tuleb kolmas kord veel uurida,” ütles Järvloo Lääne Elule.

Üks kaevandus juba on

Uuring peaks välja selgitama, kui palju ja mis kvaliteediga dolokivi Nehatu külas 13 hektaril leidub ning mis tingimustel on seda võimalik kaevandada. Kui dolokivi leidub, saab Järvloo uuringu järel taotleda kaevandamisluba. Kas ta seda teeb või mitte, Järvloo ei öelnud. „Asi ei ole kaevanduses. Tahan teha uuringud oma maal,” ütles Järvloo.

Seda, et Hanila volikogu on uuringu vastu, Järvloo veel ei teadnud. „Eks tule siis võtta juristid-advokaadid ja asi sirgeks ajada,” ütles Järvloo.

Küsimusele, kas ta kavatseb valla vastu kohtusse minna, vastas Järvloo, et esialgu ootab ta eitava vastuse ära ning otsustab seejärel.

Hanila volikogu põhjendas oma keeldumist sellega, et valla üldplaneering ei näe ette, et seal dolokivi kaevandataks. Üks dolokivikaevandus vallas juba on Esivere külas.

Keskkonnaameti Lääne regiooni juhataja Sulev Vare ütles, et keskkonnaamet volikogu tahte vastaselt uuringuluba ei anna. Seda võib teha valitsus, kui tegemist on riikliku tähtsusega maardlaga. Nehatu aga pole.

Uuritava ala vahetus läheduses paikneb viis majapidamist. Lähim talu asub võimalikust kaevandusest 170 m kaugusel, kaks talu paarisaja ja kaks 400 m kaugusel. „Hirmsasti vastu. Kui uuring on tehtud, küllap siis läheb kaevandamine lahti. Kui nad siin tõesti kaevandama hakkavad, on see lõpp,” ütles Liiase talu peremees Rein Lahe. „Kaevandus toob tolmu ja müra. Arvestama peab mõjuga põhjaveele ja loodusele,” ütles Lahe.

Üritas maha müüa

Järvloole kuulub Nehatus sadakond hektarit maad. Ta on üritanud seda müüa, sh Rein Lahele jt külaelanikele. „Keegi ei ostnud,” ütles Lahe. Küll aga on Järvloo Lahe sõnul ümbruskonnas kõvasti metsa maha võtnud.

„Korra juba oli, nüüd hakkab jälle pihta,” märkis Lahe. Ta meenutas, et viis aastat tagasi tuli Nehatu rahval eelmise kaevandajaga võidelda. Toona taotles geoloogilise uuringu luba OÜ Asereston. Ka toona ei olnud volikogu geoloogilise uuringuga nõus. Asereston kaebas 2011. aastal valla kohtusse, kuid kaotas mõlemas astmes. Ettevõte müüs Nehatu maad maha. Nehatu külaseltsi toonase juhatuse liikme, Lihula vallavanema Varje Ojala-Toosi sõnul oli kaevandus põliskülale elu ja surma küsimus.

Hanila vallavanem Arno Peksar oli üsna kindel, et Olar Järvloo ise Nehatus kaevandama hakata ei kavatse. Peksari sõnul on tõenäolisem, et tahetakse teha uuringud ja müüa maa maha

Agar ärimees

Eesti ühe aktiivsema eraisikust maadevahendaja Olar Järvloo tehingute hulk aastas küünib mitmesajast tuhandeni. Tunamullu kauples Järvloo kuni 800 kinnistuga, peamiselt metsamaaga, mida ta müüb enamasti välismaalastele. Järvloo tunamullu vahendatud kinnistute kogupindala oli kaks korda suurem kui Pärnu linn.