Üliturvaline Opel Mokka ei olegi nii turvaline. Foto: Autobild.de
Turvalisus võib olla petlik – kui maanteekiirusel vastu puud sõita.
Vaikus pärast suurt pauku tundub ebamaine.
Aega läks vaid napp sekundikümnendik, et väiksest linnadžiibist saaks kineetilise energia mõjul absurdselt moondunud kägar. Vaid silmapilk, mil plekk kokku pressiti, talad murdusid, vedrustus purunes, poldid rebenesid, plast tükkideks lendas. Tükid, mis varem moodustasid auto, lendusid laiali betoonpõrandale ning Opel Mokka seisab nukralt kunstliku puu küljes.
Kes esimest korda kokkupõrketesti pealt näeb, ehmub tohututest jõududest, mis sellega kaasnevad. Kuid ka ekspertidele Dekra testikeskusest on seekordne katse väga eriline: Autolehe partnerajakirja Auto Bildi tellimusel peavad spetsialistid välja selgitama, millised tagajärjed on sõitjatele, kui nad moodsa autoga vastu puud sõidavad. „Sellisel kujul ei ole me avariitesti veel teinud,” märgib Dekra peakatsetaja Peter Rücker. „Samas tuleb vastu puud sõitu reaalses liikluses sageli ette – ja pahatihti on neil fataalsed tagajärjed.”
Autovalik langes Opel Mokkale. Kompaktse, soodsahinnalise džiibikesena esindab see populaarset ja aina populaarsemaks muutuvat autoklassi.
Tuntud Euroopa testis Euro NCAP saavutas Mokka 2012. aastal viis tähte – tipptulemus. Seega turvaline auto, mis värviti eeloleva testi tarbeks mattkollaseks. Ettevalmistuste käigus istutatakse esiistmetele kaks maneekeeni, kumbki väärt 120 000 eurot ning varustatud hulga anduritega. 18 mõõtekanali kaudu edastavad mannekeenid andmeid erinevate kehaosade kohta. Need võivad olla nii jõud, suunad kui ka kiirendused-aeglustused. Ainuüksi kaela puhul mõõdetakse kolme erinevat kriteeriumit.
Reeglitepärases Euro NCAPi testis käitus Mokka turvaliselt. Koormusnäitajad jäid peaaegu kõikides punktides normi piiresse, kui auto kiirusega 64 km/h väikse ülekattega (40%) vastu deformeeruvat takistust paisati.
Auto Bildi ja Dekra loodud stsenaarium esitab autole suurema, aga mitte ebareaalse väljakutse: kiirusega 80 km/h nina ees vastu terasposti. See on 20sentimeetrise läbimõõduga, jäigalt maa küljes kinni ega anna praktiliselt üldse järele.
Vastavalt laastavad on ka tagajärjed: „puu” tungib kere pikitala ja mootoriploki vahele ning edasi sõitjateruumi, lõikab läbi vedrustusest ja sööb ennast läbi kõrvalagregaatide. Deformatsioon kestab 0,17 sekundit. Selle ajaga jõudis puu 1,35 meetri sügavusele auto sisse ja ulatub sedasi peaaegu tuuleklaasi ülaservani. Kõrval istuja küljel deformeeruvad nii põhjaplekk kui ka tulesein ning lükkavad armatuurlaua koos turvapadjaga sõitjateruumi sisse. Jalaruum kõrvalistme ees kahaneb 18 sentimeetriseks – mis inimese puhul tähendaks raskeid jala- ja vaagnavigastusi. Sellele lisaks fikseerivad andurid kriitilised näidud peakiirenduse, rinnakorvi ja reite juures.
Konkreetselt olid testi näidud ECE-piirnormide lähedal või üle nende. Maakeeli panduna tähendab see, et kõrvalistuja saanuks suure tõenäosusega surma, resümeerivad avariieksperdid.
80 km/h tähendavat „liiga suurt koormust, mis ületab selgelt ülemaailmselt kehtivad piirnormid”. Euro NCAPi testi osana paisatakse auto ka küljega vastu jäika peenikest posti, aga kiirusel 32 km/h – eelkõige testimaks pea- ja külgpatjade tõhusust. Frontaalkokkupõrge puuga testiprogrammist praegu puudub. „Lähtudes reaalsetest liiklusjuhtudest on tegu suure puudusega,” leiab Dekra avariiuurija Markus Egelhaaf.
Loe avariitestidest pikemalt selle nädala Autolehest.
Sellega on kõik selge aga mis juhtub eesti riigiga sest kiirus on üles võetud ja puu ka paistab!