Äsja valitsuse heakskiidu saanud eelnõu järgi ei pea ettevõtted, kelle aastakäive ei ületa 40 000 eurot, alates 2018. aastast maksma käibemaksu, kui nad seda ei soovi, teatas rahandusministeerium.
„Käibemaksukohustuse piirmäära tõstes vähendame bürokraatiat ja loome väikeettevõtlusele soodsama maksukeskkonna,“ ütles rahandusminister Sven Sester. „Elu läheb lihtsamaks kõige väiksematele ettevõtetele, mille käive ei ületa 40 000 eurot aastas.“
Heaks kiidetud käibemaksuseaduse muudatustega tõuseb käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära 40 000 eurole. Muudatus on kavandatud jõustuma 2018. aasta 1. jaanuaril. Senine piirmäär kehtib 1995. aasta 1. aprillist ja selle järgi oli käibemaks kohustuslik ettevõtetele alates 16 000 eurosest käibest aastas.
Muudatusest saavad kasu väikeettevõtjad, kes ei pea edaspidi pidama väiksemahulise ettevõtluse korral käibemaksuarvestust, esitama deklaratsioone ega maksma või taotlema tagasi käibemaksu.
Suurimat kasu saavad sellest need ettevõtjad, kes müüvad kaupu ja teenuseid lõpptarbijale ning kelle toodang või teenus on nende enda käte- või mõttetöö tulemus, kuna neil puudub oma töös suuremahuline sisend, millega oleks kaasnenud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.
Kavandatud muudatus puudutab 15 protsenti käibemaksukohustuslastest, kes saavad valida, kas nad edaspidi käibemaksu maksavad. Otseselt mõjutab muudatus ligi 4 protsenti käibemaksu maksjatest, kes tõenäoliselt end registrist välja arvavad.
Sama eelnõuga on kavas kehtestada teatud metalltoodetele pöördmaksustamine, et vähendada käibemaksupettusi. Pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade nimekirja lisatakse eelnõuga teatud metalltooted, mida kasutatakse peamiselt ehituses ja masinatööstuses, näiteks ehitusarmatuur, lehtmetall, vee- ja gaasitorud, nelikanttorud ning talad. Muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2017.
Seadusemuudatuse ajend on metallisektori ettevõtete soov teatud metalltooteid pöördmaksustada. Sektoris on maksupettuste risk suur ning seetõttu on seni olnud ausat äri ajavatel ettevõtetel olnud väga raske konkurentsis püsida. Levinud on puhverettevõtete kasutamine, kes märgivad arvele käibemaksu, mida hiljem riigi tuludesse ei tasu. Kauba soetaja deklareerib arvel näidatud käibemaksu sisendkäibemaksuna ning vähendab selle võrra oma maksustavalt käibelt arvestatud käibemaksu.
Pöördmaksustamine on maksupettuste vähendamise meede, mis tähendab, et kauba või teenuse käibemaksu arvutab müüja, kuid deklareerib ja tasub ostja. Pöördmaksustamist rakendatakse vaid juhul, kui kaup või teenus müüakse teisele käibemaksukohustuslasele.
Metalltoodetele on pöördmaks kehtestatud ka Poolas, Austrias, Slovakkias, Saksamaal, Ungaris ja Tšehhis.