Lustirong Peetrikese hooaeg algas Haapsalu-Palivere liinil

Lustirong Peetrike sõidab kunagi Haapsalu ja Tallinna vahel kurseerima hakkava pärisrongi (mille nimeks võiks ju olla Peeter) tee sisse. Foto: Arvo Tarmula

Suvel Haapsalu vahel tiirutav lustirong Peetrike alustas testsõitudega Haapsalu-Palivere liinil. Peetrikese abil soovivad raudtee taastajad selgust saada, kas senised raudee ehitamise lahendused on vettpidavad.

Peetrike kurseerib kuni juunini Haapsalu ja Palivere vahelisel raudteetammil.

„Esialgu me liini Riisipereni veel ei pikenda,“ ütles sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumid juhataja Anton Pärn. Tema sõnul on tänuväärne, et rongiliikluse entusiastid on raudtee muldkeha võsast puhastanud ja silunud ning maanteede ülesõidukohtadesse ajutised foorid ja tõkkepuud paigutanud.

AS Lääne Raudtee nõukogu esimees Koit Uus ütles, et testperiood kestab juunini, selle aja jooksul peaks selguma, kas Lääne maavalitsuses valmiv Haapsalu-Riisipere raudteeliini taastamise kava on vettpidav.

„Peetrikese liikumiskiirus on kavandatavast 160 kilomeetrisest tunnikiirusest küll oluliselt väiksem, kuid iga insener teab, et katsetulemusi annab interpoleerida,“ selgitas Uus.

„Kümme aastat on analüüse tehtud ja paberit toodetud,” ütles Lääne Raudtee juhatuse liige Rein Riisalu. „Kui Peetrikese sõidud kinnitavad kavade õigsust ning erainvestorid on valmis õla alla panema, hakkaks ükskord liiprite ja rööbaste panekuga reaalselt peale.”

„Me ei ole ühtki alternatiivi kõrvale lükanud,” ütles Lääne maavalitsuses raudtee taastamise planeeringut korraldav Liis Moor, kes oli ka testrongi liinilelükkamise üks initsiaatoreid..

Raudteetrass on suures osas planeeritud vanale raudteetammile, kuid kavandatava 160 kilomeetrise tunnikiiruse saavutamiseks on paiguti vaja kõveraid õgvendada.

„Peetrikese abil saabki arvutusi reaalsuses kontrollida,“ lausus Rein Riisalu. Suurem trassiõgvendus on planeeritud Palivere külje all Allikmaa külla, selle läbimise sujuvustest saab Peetrikese abil juba täna selgema pildi.

Raudteeentusiasti Neeme Sihvi hinnangul ei ole Haapsalu haru taastamine sugugi võimatu.

“Tegemist on põhiliselt ikkagi regionaalse projektiga, mis lisaks mugavale sõiduvõimalusele annab sotsiaalset tulu ka erinevatele majutusasustustele, kohvikutele, spaadele ja muudele ettevõtetele,” nentis Sihv.

„Läänemaa inimestel peavad olema võimalused oma kodukohas tasuvat tööd leida ning oma peret ülal pidada, tarbida olulisemaid teenuseid ning kasutada taristut,“ ütles riigikogu Haapsalu raudtee toetusrühma esimees Lauri Luik. „Lisaks sellele, et tuhatkond inimest sõidab täna Läänemaalt iga päev pealinna tööle ja tagasi, oleks raudtee kindlasti ka suureks turismiarengu mootoriks, mis on Lääne-Eesti üks peamisi elatusallikaid. Seega, kui Eesti piirkondadel läheb hästi, siis läheb ka Eestil tervikuna hästi. Haapsalu raudtee taastamise plaani tuleks just sedasi ka võtta.“

Haapsalu-Tallinn

• Mullu möödus 20 aastat päevast, mil Balti jaamast väljus viimane liinirong Haapsalu suunal. 22. septembril 1995 teele asunud veduri saatsid ära kümned raudteehuvilised, kes kuusepärgadega ehitud DR1A diiselrongi juures end ajaloolisele grupifotole seadsid. Erinevates jaamades oli ärasaatjaid sadu.
• Rongiliiklus kuurortlinna ja Harjumaa vahel seiskus alles üheksa aastat hiljem. 1997. aasta novembrist kuulus trass osaühingule Haapsalu Raudtee, mis 2004. aastal likvideeritud lõigul kaubarongidega opereeris.

Lääne Raudtee AS

• Haapsalu ettevõtjad Koit Uus ja Veiko Tišler on asutanud ASi Lääne Raudtee, mille eesmärk on taastada esialgu Riisipere–Turba vaheline 6,5 km pikkune lõik. Kui see õnnestub, pikendada hiljem raudteed Haapsaluni.
• 9. aprillil 2015 äriregistrisse kantud aktsiaseltsi Lääne Raudtee eesmärk on taastada Riisipere–Haapsalu raudtee.
• Lääne Raudtee võrdsed omanikud on Koit Uus ja Veiko Tišler, kummalgi on aktsiaid 12 500 euro väärtuses. Uus ja Tišler on aktsionärid neile kuuluvate firmade, Tišler Barrington OÜ ja Uus Investeeringute Hooldus OÜ kaudu.
• Juhatuse ainus liige on Tallinna tehnikaülikooli õppejõud Rein Riisalu.
• Nõukogu esimees on Koit Uus, liikmed Jaanus Rankla ja Veiko Tišler.

Allikas: äriregister

Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee

• Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee teemaplaneeringut koostab Lääne maavalitsus.
• Läänemaal läbib planeeritav raudtee Lääne-Nigula ja Ridala valda ning Haapsalu linna.
• Raudteetrassi pikkus Lääne maakonnas on u 49,5 km ning see kavandatakse maksimaalses ulatuses olemasolevale raudteetammile selliselt, et see võimaldaks projektkiirust kuni 160 km/h.
• Raudteetrass planeeritakse täies pikkuses elektrifitseerituna koos vajalike jaamade, peatuskohtade ja toetava infrastruktuuriga.

Allikas: Lääne Elu