0

Maret Maripuu: eestlane arvab, et tal on mitu elu

Kristjan Kosk

kristjan.kosk@le.ee

Maret Maripuu (urmas lauri) (2)

Tööinspektsiooni Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu esines teisipäeval Haapsalus. Foto: Urmas Lauri

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on eestlasele omane uskumus, et meil on mitu elu või et me õnnetusse ei satu.

Milline on Läänemaal tööohutuse seis muu Eestiga võrreldes?

Kui arve võrrelda teiste maakondadega, oleks patt nuriseda, aga mõtleme sellele, et ükski õnnetus on liiga palju. Kui inimene satub tööõnnetusse, ei mõjuta see mitte ainult seda inimest, vaid ka tema peret. Tööõnnetusse sattunu võib olla pere ainus toitja ja seetõttu on väga tähtis, et nii tööandja kui ka töötaja ise mõtleksid, kuidas teha tööd nii, et tervis oleks hoitud.

Tööinspektsioon on nime poolest karistusasutus. Kui palju te karistate ja teete ettekirjutusi?

Karistamine pole meie esimene eesmärk. Kui näeme kontrollimisel rikkumisi, ei hakka me esimese hooga karistama. Anname tööandjale aja, et puudused kõrvaldada. Meie eesmärk on, et töökeskkond oleks tervist hoidev ja et keegi tööd tehes viga ei saaks. Peale järelevalve teeme ka nõustamis- ja teavitustööd, et töösuhte osapooled oleksid teadlikud. Järelevalve ja karistamine on meie viimased meetmed.

Soomes on väga karmid tööohutusnõuded. Kas annab Eestit selles asjas põhjanaabriga võrrelda?

Siin on meil veel palju minna, meie töötajate ja tööandjate teadlikkus on Soomega võrreldes ikka kehvem. Meil ei mõisteta ohutuskultuuri väärtust. Kui me igal hommikul kuuleme, kui palju on purjus juhte vahele jäänud, siis tekib küsimus, kuidas saab see nii olla. Enne seda on ju politsei teatanud, et teeb sel päeval reidi.

Täpselt samamoodi käitub ka tööinspektsioon: teatame ette, et täna võtame ette ehitusplatsid ja eelkõige vaatame isikukaitsevahendite kasutamist. Aga kui vaatame selle aasta statistikat, siis on kurb, et nii mitu noort inimest on jätnud oma elu puhtalt selle pärast, et nad ei ole kasutanud isikukaitsevahendeid, on ehitustelt alla kukkunud ja surma saanud.

Aasta tagasi sai surma üks noor ventilatsioonipaigaldaja, kukkus üheksandalt korruselt alla. Kõik isikukaitsevahendid olid tal auto pagasiruumis. Temast jäi maha pere – naine, lapsed. Rohkem on vaja hoolida, elu väärtustada.

Kas tööohutusseadust oleks vaja uuendada?

Töötervishoiu ja -ohutuse seaduse võiks sotsiaalministeerium kindlasti üle vaadata ja nüüdisajastada, et ajale jalgu jäänud bürokraatlikke sätteid ja seeläbi tööandjate halduskoormust vähendada. Maailm areneb nii kiiresti, et seaduse nüüdisajastamine on kindlasti otstarbekas.

Tööinspektsioon lahendab ka töövaidlusi. Kui agaralt Läänemaal vaieldakse?

Läänemaal on töövaidluste arv suhteliselt stabiilne, ei ole hüppeid üles-alla. Kui vaatame 2015. aastat, siis kasvas töövaidluste arv kõige rohkem Tallinnas, kõige väiksem oli see Viljandis.

Kumb pool tavaliselt alustab töövaidlust?

Kolmveerand vaidlustest on töötaja alustatud.

Mille üle kõige rohkem vaieldakse?

Töötajate puhul on kõige rohkem nõudeid saamata jäänud töötasu, tööandja poole pealt töösuhte lõpetamise mured. Kõige rohkem oli töövaidlusi masu ajal. Kui majandusel hakkab minema halvemini, kui tööandjad on sunnitud koondama, töösuhteid lõpetama, teatud perioodiks töötasu vähendama, toob see juurde ka vaidlusi. Kui majandusel läheb hästi, kõik sujub, on ka vaidlusi vähem. Näiteks 2014. aastal oli rekordiliselt väike töövaidluste arv. Mullu kasvas töövaidluste arv 14 protsenti, aga neid on endiselt vähe, kui me võrdleme aastatega 2009–2010.

Riik muutub üha õhemaks, kas ka tööinspektsioonil on kavas oma võrgustikku koomale tõmmata?

Pigem oleme oma nõustamisbüroode tegevust laiendanud, aga infotehniline areng toob kaasa muudatusi. Varem käidi rohkem kohapeal, et rääkida silmast silma. Nüüd, mil on võimalik saata e-kiri või helistada meie infotelefonil, kust saab abi nii eesti kui ka vene keeles, on silmast silma nõustamist vähem.

Huvitav on seegi, et väiksemais piirkondades armastavad inimesed rohkem helistada, suuremais keskustes, kus on anonüümsus suurem, käiakse rohkem kohapeal. On ka nii olnud, et kui oleme väiksemas kohas avanud nõustamisbüroo, läheb inimene ikka suuremasse keskusse, et säilitada anonüümsus. Et keegi ei hakkaks mõtlema, mis nüüd on ja miks ta sinna läks. Oleme Haapsalus kohapeal. Läänemaal on võimalik saada nõu nii töösuhete, töötervishoiu kui ka tööohutuse kohta.

Tööinspektsioon tegutseb paindlikult. Kui vajadus suureneb, siis me sellele ka reageerime. Näiteks oleme koondamiste tõttu Ida-Virumaal suurendanud Narvas oma vastuvõttude arvu, sest sealne huvi ja vajadus on suurenenud, meil tekkis ukse taha koguni saba.

Kui koolid tunnevad, et nad tahaksid meid enne suvevaheaega neile rääkima, millised on noorte töösuhted suvel töötades, oleme alati valmis kohapeale minema ja rääkima.

 

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
selle
selle

mitme elu illusiooni lõi refikamp oma võltslubadusega meid 5 rikkama riigi hulka viia

wpDiscuz