Noarootsi sild võib valmida Eesti sajandaks aastapäevaks

Noarootsi, Ridala ja Haapsalu on kokku leppinud, et Noarootsi silla esimene etapp on võimalik valmis ehitada Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks. Tõuke suunamuutusele andis tõsiasi, et Haapsalu lahe põhi tõuseb merest tunduvalt kiiremini, kui seni on arvatud.

Noarootsi vallavanema Triin Lepa sõnul on püsiühendus Haapsaluga Noarootsile väga oluline projekt. „See on ka Lääne maakonna strateegias ja muidugi ka valla arengukavas ühe prioriteedina sees.”

Noarootsi sai neil päevil kokku 10 000 eurot, ning moodustas Läänemaa arenduskeskuse juurde töörühma, palkas projektijuhi, et püsiühenduse võimalikkusest pilt saada. Projektijuhiks palgati Noarootsile pea igal talvel ühendust pakkunud jääteemeister Raivo Õiglas (pildil).

Kuue kandidaadi seas sai määravaks tõsiasi, et Õiglasel on välja pakkuda kiirem ning kümneid kordi odavam lahendus Uuemõisa ja Noarootsi vahelise ühendustee rajamiseks.

Teadlased on hinnanud maapinna kerkimise kiiruseks Haapsalu Tagalahe piirkonnas 1,5 millimeetrit aastas, aga 60 aastat siinse merega kokku puutunud jääteemeister Raivo Õiglas on veendunud, et see on üle kümne korra kiirem.

“Mina räägin, et ma näen veest välja ulatuvate kivide järgi, et vetelpääste ajaga võrreldes on mõnekümne aastaga tõusnud põhi 30 sentimeetrit,” ütles nõukogude ajal Haapsalu vetelpäästes töötanud Raivo Õiglas, kes on Haapsalus merega seotud töökohtadel töötanud üle 40 aasta. “Mina leian, et maa tõuseb kaks sentimeetrit aastas ja see ei ole muda.”

Piirkonnas, kuhu on kavandatud Uuemõisat Noarootsiga ühendav teetamm, on maapinna tõus Õiglase sõnul veel 1,7-2,1 korda kiirem (seega 3,4-4,2 cm). See tähendab, et teetammi rajamisel on täitepinnase mahtude vähenemise arvelt võimalik kolme aastaga kokku hoida sadu tuhandeid eurosid.

Veel tänavu jaanaris oli Haapsalu linnapea Urmas Sukles (pildil) seda meelt, et sillaehitus on utoopiline ettevõtmine. „Et omavalitsused oma raha eest seda silda teeksid – võimatu! Euroraha saamine kuni 2020. aastani pole võimalik, sest raha on juba jagatud. Utoopiline projekt, aga unistamine pole ju keelatud,” nentis Haapsalu linnapea jaanuari lõpus.

Raivo Õiglase plaaniga tutvunud Sukles on praeguseks oma meelt muutnud ning tulihingeliselt Noarootsi silda toetama hakanud.

„Need on ju sajad tuhanded eurod kokkuhoidu, mida Raivo [Õiglas] meie ette lauale on laotanud,“ ütles Sukles emotsioone vaevu vaos hoides. Õiglase ligikaudsed arvutused näitavad, et maapinna kiire tõusu tõttu on teetammi mahtu võimalik kolme aastaga kokku hoida veidi üle kümne tuhande kantmeetri.

Peale selle, et Noarootsi elanikud saaksid üle silla mugavamalt ja kiiremini Haapsalus käia ka muul ajal kui vaid talvel mööda jääteed, annaks püsiühendus täiesti uue hoo ka turismi arendamisele Noarootsis. „Me näemegi, et see oleks ka Haapsalule ja Ridalale hea võimalus – turistid vaatavad alustuseks ilusat Haapsalu linna ja saavad siis mugavalt otse loodusesse sõita,” nentis vallavanem Triin Lepp (pildil).

Noarootsi sild

23. veebruarist 1999 kuni 20. juulini 1999 oli Arder Väli Lääne maavanem. Selles ametis propageeris ta juba 1928. aastal välja pakutud ideed ehitada sild üle Haapsalu lahe Noarootsi ja Haapsalu linna vahele. Väli hinnangul seoks sild Noarootsi poolsaare linna külge ja tõstaks sealset asustustihedust. „Teine asi on veel, et Noarootsist saaks siis panna väikese praami üle Voosi kurgu Vormsisse käima,“ soovitas Väli. „Vahemaa on seal väga lühike ja praam võiks käia täpselt nii tihedalt, kui parajasti autosid tuleb. Oledki kohe Vormsil ning ka selle hõredalt asustatud saare saaksime ehk uuesti koloniseeritud.“

Allikas: Vikipeedia

Haapsalu-Noarootsi sild tunnistati wajalikuks

Komisjon käis koha peal oludega tuttvumas. Haapsalus wiibisid neil päewil Tcedeministceriumi inspektor Dantschenko koos Weeteedetvalitsuse esindaja insener Kõnnoga, kes ühes Haapsalu . linnawalitsuse ja Lääne maawalitsuse esindajatega ning Paslepa, Sultlepa ning Riguldi wallawanematest koosnewa komisjoniga käisid kohapeal tutwumas Haapsalu-Noarootsi wahele kawatsetawa meritamm-maantce ehituswõimalustega.

Komisjon leidis üksmeelselt, et tamm läbi mere osutub täiesti wajalikuks, kuna selle mõjul 40 kilomeetrilise ringtee ärakadumisega elustuks poolsaare majandus.

Sobiwaimaks peeti teed üle wäikeste saarekeste, mis asuwad Haapsalu Tagalahes. Nii tuleks tammi pikkus ühes maaosaga kokku 5 km. Peeti tarwilikuks, et ehitataw tamm oleks wähemalt kahe awaga, mis wäldiks Tagalahe soostumist.

Lähemail päewil algawad merepõhja criuurimised, et asuda täpsamate projektide koostamisele.

Allikas: Postimees, 10. oktoober 1937

Noarootsi tammi ehitamine on viimase saja aasta jooksul kolmandat korda laineharjale tõusmas

Noarootsi vallavanem Triin Lepp saatis veebruari lõpus keskkonnaametile kirja, milles palus uurida Haapsalu lahe veekeskkonda ning hinnata Noarootsi–Uuemõisa püsiühenduse rajamise võimalikkust.

Noarootsi abivallavanem Aivo Hirmo (pildil) ütles Lääne Elule, et tammiga on vallavalitsuses viimastel aastatel taas tõsisemalt tegeldud. Hirmo sõnul pole keegi 1991. aastal maavalitsuse juurde moodustatud Noarootsi püsiühenduse komisjoni laiali saatnud ning see saaks vajadusel kas või homme tööd alustada.

„On 1938. aastal tehtud projekt ja hinnakalkulatsioonid, samuti 1987. aasta uuringud ja trassivariantide võrdlus,” ütles Hirmo.

„Isiklikult arvan, et Uuemõisa ja Noarootsi ühendamine oleks suures plaanis sotsiaal-majanduslikult mõistlik ja otstarbekas,” arutles Hirmo. „See poleks mitte ainult ajavõit ja bensiini kokkuhoid, vaid sellega saaks nii Uuemõisa kui ka Haapsalu laienemisvõimaluse.”

1938. aastal koostatud kalkulatsiooni kohaselt oleks tammiehitus toona maksnud 724 000 krooni.

„7 miljoni euroga saaks tammi praegu ehk ka valmis,” arutles Hirmo. „Eesti riik võiks selle projekti katteks võlakirju emiteerida.”

Aastate jooksul on Noarootsi tamm olnud korduvalt päevakorral, kuid ajaloo keeristormid on tammiehituse laineharjalt ikka ja jälle põhja tõuganud. 1938. aasta projektile tõmbas kriipsu peale Teine maailmasõda, 1987. aasta projekt lõppes Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega.

1999. aastal mõnda aega Lääne maavanemaks olnud Arder Väli propageeris ideed ehitada sild Haapsalust üle lahe Noarootsi. Väli hinnangul seoks sild Noarootsi poolsaare linna külge ja meelitaks sinna uusi elanikke.

2003. aastal pakkus toonane maavanem Jaanus Sahk välja idee rajada püsiühendus Haapsalust Vormsi ja Vormsist Hiiumaale.

Allikas: Lääne Elu