Hanila vallavanem Arno Peksar. Foto:arhiiv
Postimehe lisaleht Maaelu avaldas neljapäeval tabeli Eesti valdade eelmise aasta tegevustulemitest, kus mitme valla eelmise aasta rahanumbri ees oli miinusmärk. Nende seas oli ka kaks Läänemaa valda – Hanila ja Martna. Lääne Elu uuris, milles asi.
Maaelu võttis valdade pingerea aluseks rahandusministeeriumile esitatud tulemiaruanded ja nenditi, et valdade elanikud pahatihti ei teagi, mis seisus koduvalla rahaasjad tegelikult on.
Hanila juures seisis summa -121 642 eurot. Hanila vallavalitsuse finantsjuht Eda Männilaan selgitas, et omavalitsused koostavad eelarved kassapõhisel printsiibil. „Rahandusministeeriumile esitame kahesuguseid aruandeid – saldoandmik (tekkepõhine) ja eelarve täitmise aruanne (kassapõhine). See kokkuvõte, mille põhjal on valdade pingerida Maaelus koostatud, on tehtud tekkepõhise aruande andmetest. Seal on tegevuskuludes sees ka põhivara amortisatsioon, mis on arvestuslik kulu,“ selgitas Männilaan.
Põhivara amortisatsioon oli Hanila vallal 2015. aastal -179 558 eurot. Hanila valla eelarve põhitegevuse tulem on aga positiivne 53 155 eurot, negatiivset eelarvet pole tehtud, selgitas valla finantsjuht ja kinnitas – probleemi pole.
Hanila vallavanem Arno Peksar lisas, et omavalitsuste rahalised numbrid on rahandusministeeriumi kodulehel väga põhjalikult lahti kirjutatud ja ka analüüsitud. „Igaüks saab ministeeriumi andmestikust mingi omavalitsuste pingerea tekitada ja vaadata, kas ta selle reaga suudab mingeid laineid lüüa,“ nentis Peksar.
Ta tõi näiteks kurikuulsa omavalitsuste nn edukuse analüüsi. „Näiteks Oru, Taebla ja Risti ühinesid 2013. aasta sügisel. Mõni kuu hiljem tuli välja uus antud valdkonna edetabel, kus ühendvald oli kerkinud ülikõvasti ettepoole võrreldes algsete liitunud valdadega. Ma saaks aru, et omavalitsuste haldussuutlikkus peaks olema olemasoleva olukorra fikseering, mitte unistus, kuhu võiks välja jõuda. Aga lihtsalt peale liitumist eeldada haldussuutlikkuse järsku tõusu heidab metoodikale halba varju. Haldussuutlikkuse kasv peaks olema pikaaegse pideva töö tulem,“ selgitas Peksar.
Hanila vallavanem lisas, et igasuguse statistikaga saab lüüa laineid, kui tabeli koostaja ei seleta tavakodanikule lahti, et mida konkreetne tabel kajastab. „Me ei saa eeldada, et lugeja, kellel finantsalast haridust pole ja kes ei jaga lisaks eelarvelise asutuse rahaasju, saaks igast tabelist kohe aru.,“ ütles Peksar.
Et valla rahaasjadega on kõik hästi, kinnitati Ja Martna vallast. Ka Juuru vallavanem Margus Jaanson, kelle vald oli selles tabeli viimasel kohal, ütles Postimehele, et tegemist on ebaõnnestunud üritusega. „Ma arvan, et tabeli esitamine sellises vormis ei olnud mõistlik, selle oleks pidanud koos rahandusministeeriumiga üle vaatama,“ leidis Jaanson, märkides, et tabel polnud avalikkusele esitamiseks valmis.
Heitsin ka viidatud artiklile pilgu peale. Eks ta ikka midagi näitab küll. Kõrgeimal kohal Läänemaal tulemi mahult oli Lääne-Nigula. Ei saa ka mina aru, miks Lääne-Nigula kellegagi ühinema peaks. Aga ju vist sellepärast, et et alla 1000 elanikuga pisivaldu nii ehk naa jääda ei saa ning kellegagi nad ühinema peavad.
Miks peaks Lääne-Nigula veelkord ühinema kellegagi?Kes sellest kasu saaks.
Üks asi on, mis paberil,teine asi tegelikkus ise.Seda on varem ühinenud valdade juhid ammu aru saanud.
Üks asi on mis paberi,teine asi tegelikkus ise.Nii on varem ühinenud valdade juhid ammu aru saanud.