Lihula gümnaasium sai uued korvilauad

Lihula spordihoone uus korvilaud. Foto: Janar Sõber

Lihula gümnaasiumi spordihoonesse paigaldati sel sügisel uued, FIBA normidele vastavad korvikonstruktsioonid.

Lihula gümnaasiumile tegi kingituse kohalik ettevõte Narma LV. Vanad korvilauad ja rõngad olid Lihula lastele ja täiskasvanutele kasutamiseks olnud juba 19 aastat. Uued konstruktsioonid paigaldas Lihula gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja ja korvpallitreener, varem ka Eesti noortekoondises mänginud Mairo Kanter. Kanteri kinnitusel on äsja Lihulasse paigaldatud korvirõngad kõikide reeglitega vastavuses. „On veel ainult üks aste paremad korvirõngad. Kuid Lihula omad on igati määrustepärased ja siin võiks pidada, vähemalt rõngaid ja korvilaudasid silmas pidades tiitlimänge,” ütles Kanter.

Korvpallil on Lihula gümnaasiumis pikad ja edukad traditsioonid. Sellest koolist on välja kasvanud mitmeid nais- ja  meeskorvpallureid, kes mänginud Eesti meistrisarja tasemel. Samuti on Lihula tollane keskkool tulnud Eesti KSL poeglaste meistriks aastal 1991 ja 1992. Medaleid on võidetud ka tütarlaste vabariiklikel võistlustel. Samuti oli Läänemaal periood, kus meistritiitel kuulus aastaid Lihula meeskonnale. Vahepealsetel aastatel on küll Lihula noorte hulgas enim harrastatavamateks aladeks saanud jalgpall ja maadlus.

Sügisest asus kooli treenerina tööle Mairo Kanter ja paranenud tingimused korvpallilaudade näol äratavad Lihula korvaplli ehk taas endistesse kõrgustesse.

Uued korvikonstruktsioonid maksid 2100 eurot.

Viimastel aastatel on sport saanud olulisi rahasüste

Kui vaadata viimast seitset-kaheksat aastat, on Lihula saanud sporti olulisi rahasüste ja läbi selle on paranenud sportimistingimused.

Kui selle sajandi alguses ehitati väliskorvpalliväljak Lihula gümnaasiumi juurde ja natuke varem ka nüüdseks suletud Kasari põhikooli juurde, siis tõhusad muutused on toimunud ka viimastel aastatel.
Raskejõustikuklubi Leola sai 2009. aastal tänu PRIA-lt saadud toetusele maadlusmati koos kahe kattega, koguväärtuses 14 000 eurot, millest 12 000 eurot oli toetus. Samal aastal valmis remondist tulnud Lihula lasteaed, mis on statsionaarne kodu maadlusmatile tänaseni. Tänaseks on maadlusklubi 7 maadlejat selle ajaga võitnud Eesti meistrivõistlustelt 18 medalit. „Maadlusmatt on peamine. Treenime, saame tugevaks ja oleme võistlustel edukad,” ütles maadlustreener Janar Sõber.

Aastal 2011 sai aga PRIA-lt toetuse Lihula gümnaasiumi spordiklubi. 57 000 euro eest ehitati uus jalgpalli harjutusväljak ja seda ümbritsev aed. Lihula vallavalitsus lisas veel 30 000 eurot. Staadioni avamängus kohtusid Lihula jalgpalliklubi ja toonane valitsev Eesti meister Tallinna FC Flora. Kogu uue harjutusväljaku inventari kinkis Lihula noori treenivale Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubile Eesti jalgpalliliit.

Tänaseks on nii harjutusväljakul, kui peaväljakul tehtud Eesti jalgpalliliidu poolt väljakute suvised täishooldused. Suvel tehtud tööd olid samuti Eesti jalgpalliliidu poolne abi.

Jalgpalluritel on samuti ette näidata palju häid tulemusi erinevatelt võistlustelt. Viimase aasta kaalukaim ehk Lihula gümnaasiumi tütarlaste Eesti koolispordi liidu meistritiitel. „Meie lapsed on tublid ja ühte saavutust teisele eelistada ei saa. Heal murul treenimine aitab kvaliteedile kõvasti kaasa,” ütleb jalgpallitreener Jaanus Getreu.

Nii maadlus, kui jalgpalliklubi korraldavad oma noortele väga palju laagreid, turniire, võistlusi ja perepäevi. Osaletakse Eesti meistrivõistlustel. Seda kõike paljuski kohalike ettevõtete suurel toel ja lastevanemate kaasabil.

Lisaks on märkimisväärsel kohal Lihula jalgpalliklubi osalemine Eesti meistrivõistlustel. Üle nädalati Lihula staadionil peetavad klubi kodumängud toovad alati meeskonnale kaasa elama koduseid spordisõpru. Märkimist väärib, et kogu staadioni valmisoleku mänguks, teevad klubi mängijad ise. Väljakuid niidab Lihula vallavalitsus.

Taaselustatud motokross

Viimased aastad on Lihulas taaselustatud kunagine Lihula spordi visiitkaart- motokross. Kunagine suurüritus on tänaseks päevaks Lihula mõisamäelt kolinud Alakülla, kuhu on ehitatud täiesti uus krossirada. Alaküla moto on ürituse vedamise enda kanda võtnud. Üks krosside läbiviijaid Mairo Kanter tõdeb, et ürituste korraldamisel ja ettevalmistamisel on olnud abiks palju ettevõtteid ja eraisikuid. „Oleme koos palju suutnud. Lihula maaparandus on väga palju aidanud ja paljud teised ka,” lisab Kanter. Motokross on läinud aasta-aastalt populaarsemaks.

Väga populaarseks on saanud discgolf. Lihulasse ehitati rada mõisamäele ja selle kasutus on hetkel suur. Lihula volikogu esimees Jaak Kastepõld nendib, et ala on populaarne. „Maksma läks see 3000-4000 euro vahel. Suure töö on aga ära teinud poisid ise, kes seda harrastavad. Hetkel on seal 9 korvi. Aga peatselt tuleb talgupäev ja soov on rada teha 18 korviliseks,” rääkis Kastepõld. 1960-ndatel Ameerikast alguse saanud discolf on aidanud Lihula mõisamäge ka korras hoida. Rajad peavad lihtsalt puhtad olema.

Lihula spordile suunatud panust tuleb hinnata kõrgelt. Järgmised sammud oleks aga vajalik teha kindlasti Lihula spordihoone tervislikuks muutmisele. Unistus 400 m ringiga staadionist elab spordirahva südames edasi. Seda enam, et meie oma vallast tuleb Eesti noorte meistreid kergejõustikus.

Pärnu kergejõustikutreener Mihkel Lembit kinkis Lihula spordirahvale heal tasemel betoonist kuulitõukeringi. AS Lihula maaparandus tegi ringile metallist vitsa ja tänu sellele saab korraldada kuulitõukes kõrgetasemelisi võistlusi.

Kaks aastat järjest on Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi korraldanud kõrgel tasemel Aleksander Kreegi mälestusvõistlusi meeste kuulitõukes. Tänavusel aastal oli Lihulas kohal kogu Eesti paremik.