Jana Koel valmistub tegema sibulamett, mis aitab hästi nii köha kui ka nohu vastu. JANELLE KOEL
Õpetaja ja loodushuviline Jana Koel kasutab sageli vanaemalt ja teistelt taimetarkadelt saadud tarkusi oma igapäevaelus toidutegemisel, kosmeetikumides, lihtsamate „tõbede” ennetamisel – ravimisel, kui ei ole vaja arsti sekkumist, samuti aianduses.
„Kui tead, mida sa taimedelt tahad ja kuidas peab asi toimima, siis tuleb olla pisut kannatlik ja saad oodatud tulemuse!” ütleb Koel.
Sünteetiliste ainetega on tema sõnul teistmoodi, need toimetavad inimorganismis kiiremini. „Kui aga elada loodusega samas rütmis, siis aja jooksul tuleb ka kannatlikkus, mida peavad inimesed meie kiires ja kiirustavas maailmas kaua õppima,” lisas ta.
Kui Jana Koel aastaid tagasi tütre sünnitas ja esimesed tervisehädad kimbutama hakkasid, tekkis tal soov pöörduda looduse poole. „Sel ajal oli minu suur iidol Irje Karjus, tuntud Metsamoorina, väisasin nii naiste- kui ka lastelaagreid,” meenutas Koel.
Hiljem hakkas tema raamatukogusse samateemalisi raamatuid aina lisanduma: Aili Paju, Urmas Laansoo, Tatjana Gorbunova, Virpi Raipala. Kõik nad on oma teoste kaudu jätnud killukese – seda peab Koel põnevaks teekonnaks.
„Nüüd pole enam mingi ime, et noored loodusega samas rütmis elada tahavad. Loodan siiralt, et juba koolipingis hakatakse meie väikestele maailmamuutjatele looduse nägemist, kuulmist ja kuulamist ning kasutusvõimalusi õpetama,” mõtiskles Koel.
Lihtsad nipid
Tõhusaim vahend, mis Jana Koeli pere lastel aitab sügishooajal nohust-köhast taastuda, on sibulamesi. Imelihtne ja kõigile kättesaadav. „Abikaasa alustab sügiseti meevee joomist, mis hoiab tõepoolest sügisesed paharetid pisut kauem eemal,” ütles Koel.
Tema sõnul ei tasu tulemust mitte kohe oodata. Looduslikke vahendeid pikema aja vältel järjepidevalt tarbida – see nõuab harjumust ja distsipliini. Koel ise nimetab imeliseks taimeks angervaksa, mis aitab edukalt palavikku alandada.
„Kunagi mõtlesin küll, et kõik taimeteed ajavad haiguse ajal higistama, saa
siis aru, kas tegelikult toimib kah, kuid angervaks toimib tõepoolest,” ütles Koel. Kui aga on tegu laste tohterdamisega, soovis Koel südamele panna, et vajadusel tuleb lasta sekkuda tavameditsiinil ning loodusravi jäägu ikka inimesele toeks.
„Inimesed peavad vahet tegema, kus tuleb kasutada tavameditsiini abi või lausa kiirabi poole pöörduma!”
Ettevaatust – looduse vägi on tugev
Mõne taime kasutamisel tuleb kindlasti pidada nõu arsti, apteekri, toitumisnõustaja või mõne muu spetsialistiga. Loodusraviga käib kaasas sisemine dialoog iseendaga, miks üldse haigus inimese juurde tuli.
„Jah, kui sääsepunn teeb su nahal hirmsat lärmi, saab ka taimekiirabilt eriteenuseid – hõõruda punni madaraga, jääbki sügelus järele. Kui aga vaja kehapinnal olevat lahtist haava kokku nõeluda, jääb teelehest paraku väheks,” ütles Koel.
Ta lisas, et arstide abi ja sekkumist vajavad ka ägedad põletikud. „Lubage siiski arstid endale abi andma, pärast saate taimedega toetada ja turgutada oma organismi!”
Eriti ettevaatlik tasub olla taimedega laste ja rasedate tohterdamisel. Kõik taimed lihtsalt ei pruugi sobida. Niisamuti on mitmesuguste retseptide järeleproovimisega, sest inimorganismid on väga erinevad ja mis sobib ühele inimesele, ei pruugi sobida teisele. Looduravi eeliseks on lihtne ja soodne haiguste ennetamine. Haiguse hilisem ravi tavameditsiini abil osutub hulga kulukamaks.
Looduses nii ravimid, kosmeetika kui ka aianduses vajalik
Jana Koel on välja andnud mitu looduskosmeetika raamatut. „Teen kosmeetikume käepärastest vahenditest ja uskuge, ei pea ostma Gucci ja Versace’í kreeme, võideid ega imelist pehmust lubavaid šampoone-palsameid, neid saab sama hästi ka ise teha,” ütles Koel.
Looduskosmeetika on tervislik nii ökoloogilises mõttes kui ka inimesele mõeldes. Niisamuti saab ise teha koduaeda sobivat väetist kui kahjuritõrjet. „Ma soovin oma aiast saada hõrke maitseid ja puhast toitu, seda ma ka saan!”
Tema sõnul annab hingerahu teadmine, et kui on üks, kes neid pisitõdesid järgib, suudab too ärgitada loodust hindama ja hoidma, tervislikult elama ka sõpru-tuttavaid.
„Nii meid kogunebki rohkem ja rohkem – üksi ma maailma ei päästa, kuid olen kindel, et minusuguseid on veel,” usub Koel.
Haiguste ennetamiseks on parim piisav puhkus
Viiruste hooajal tasub meeles pidada, et oma töid ja tegemisi tuleb puhkeajaga tasakaalus hoida. Tunda rõõmu elusolemisest, oma perest ja sõpradest. Naerda ja
naeratada, rõõmustada. Palju liikuda. Toituda tervislikult. „Vahel arvad ise, et toitud tervislikult, kuid tegelikult võiks lasta toitumisnõustajal oma menüüle kas või kord pilk peale visata, vahel leiab sealt infot, mis võib ennastki üllatada!” soovitas ta.
RETSEPTID
Nohu/köha: Vaja läheb mett ja mugulsibulat. Punane on mahedam, valge sibul kangem. Haki see väga peenikeseks, pane väikesesse klaaspurki ja peale tõsta mesi nii, et sibul oleks kaetud. Lase seista, kuni mesi valgub põhja ja sibul jääb pinnale. Päeva pärast on purgis vedel kuldset värvi õige õrna sibulalõhnaga meenutav imerohi, mida lapsed meelsasti võtavad.
Köha: Pane jäme meresool pannile ja kuumuta, kuni sool on kuum. Kalla see kuhugi väikesesse kotti ja raputa. Ava kotisuu ja hinga seda soolatolmu sisse. Nii tee mitu korda päevas. Köha kaob paari päevaga.
Külmetus/viirushaigus: Suureks abiks, eriti haiguse ennetamisel, on meevesi. Pane õhtul vesi koos lusikatäie meega klaasi. Sega. Joo hommikul tühja kõhu peale enne hommikusööki.
Imerohi nohu-köha-haige kurgu ja muu kergema vastu: Haki väikesteks tükkideks üsna võrdne kogus küüslauku ja sidrunit, lisa nii palju mett, et kataks tükid. Soovi korral võid sisse hakkida ka pisut ingverit. Võta teelusikatäie kaupa nii sageli, kui soovid. Õigel ajal jaole saades on nohu ja köha juba järgmiseks päevaks taandunud. Toimib!