Et pidupäevad toovad inimestele kaasa mitmesuguseid raskusi ja kõrvalnähtusi, on siililegi selge. Et ka loomadel sellistel puhkudel erilised probleemid avalduvad, teavad aga ehk vaid vähesed. Loomaarstid on nagu kiirabitöötajad: kui teised intensiivselt vaba aega naudivad, võib see meile hoopis erilist töökoormust tähendada. Jaanipäev pole erand.
Ilmast olenemata kaasneb jaanipäevaga suur valik lihatooteid, vürtsikaid, sibulatega läbi põimitud ning mitmes suuruses kontide ja luutükikestega. Sibulad aga näiteks on koerale väga mürgised. Neis sisalduvad ained kahjustavad koerte vereliblesid ning juba ühest tavalisest sibulast piisab, et suurt kasvu koeral eluohtlikku verevaegust põhjustada. Sibul võib olla toores või küpsetatud. Mõju on temal ikka sama. Alles paar kuud tagasi oli Haapsalu loomakliinikus üks selliste tunnustega patsient. Tookord oli koer küll omaniku teadmata käinud metsa alla pillatud konserve maiustamas. Koera terviseseisund läks väga kiiresti dramaatiliseks. Õnneks reageerisid nii omanik kui ka loomaarst küllalt kiiresti, täiesti jõuetu koer taastus range raviskeemi all üllatava kiirusega. See juhtum tõestab aga taas, et loomi võib umbes sama palju usaldada õigeid otsuseid tegema kui nii mõndagi üleannetut last. Usalda, aga kontrolli! Loom on küll suuteline oma vigadest õppima, aga kui need vead osutuvad temale fataalseks, on teil sellest õige vähe kasu. Eriti ahnete koerte puhul on suur tõenäosus, et nad endale kiiruga kugistades midagi valet sisse ajavad.
Kondid ei ole koerale alati kasulikud. Inimesed aga puistavad sageli selliseid toidujäätmeid koera kaussi, kuni, nagu kuri loomaarst ennustas (või lausa esile kutsus?), ühel päeval midagi hullu juhtub. Üks mu hea kolleeg käis viimati ühes laudas haiget lehma vaatamas ning ütles omanikule, et seda looma pole mõtet ravida. „See sureb teil veel tänase päeva jooksul,” ütles ta ning lahkus laudast. Kaks tundi hiljem oli lehm tõepoolest surnud. Ähmis juhataja helistas siis loomaarstile: ,,Sa oled nagu jumal! Viipad käega ja juba ongi läinud. Nagu jumal!”
Küllap mõnele annab ka lihtsalt aastatepikkune kogemus mingit jumalikku tarkust juurde, aga loomaarsti soovitusi tasuks ikka tõe pähe võtta. Läheme aga siis tagasi kontide juurde. Kondipuru võib nimelt põhjustada raskeid sooleummistusi, teravad kanakondid aga võivad lausa soole seinast läbi torgata. Kuigi ka muidu on loomaarstidel õlipudelid ja klistiirikotid alati varuks, siis jaanijärgsel nädalal hoitakse neid juba käepäraselt töövahendite esireas. Vähemalt üks selline patsient tuleb nii või naa. Halvimail juhtudel ootab ummistunud lemmikloomi aga ees hoopis raske lõikus. Kes soovib karvast sõpra siiski pidulauda kaasa haarata, sellel soovitan eraldi varuda üks suur, ja mis peamine, toores kont. Toores kont ei murene nii kergesti kildudeks. Kui tegemist on mõne suure sääreluuga, on koeral sellega kohe tükiks ajaks väga põnev.
Pean tõdema, et ühtegi alkoholiprobleemidega lemmikut pole ma siiani pidanud abistama, aga kahtlemata leidub ka selliseid spetsialiste. Rohkem tundub see olevat metsloomade sügisene probleem, kui nad ennast käärinud puuviljadest segaseks söövad, puu otsa kinni jäävad või niisama hoovi peal räuskavad. Seni võin jääda pikisilmi lootma, et kõik inimkonna probleemid ei ole veel meie loomadeni jõudnud ning et vähemasti veel mõneks ajaks olen taaruvaist patsientidest prii.
Küll aga sain ma seekordki pühade ajal nii mõnegi lõbusas meeleolus loomaomanikuga suhelda, kes lõpuks ometi paari vaba päeva nautides leidis ka rohkesti aega oma kodulooma lähemalt uurida. Hetkega tegid siis muret nii väikesed kühmukesed, veidrad lonked kui ka kassi tagumikust välja roomavad ussikesed. Tundus lausa, et inimeste pilk promillide najalt teravnes kotkasilmaks ja kaua varju jäänud väikemured omandasid hetkega kosmilisi dimensioone. Ütle nüüd, sellised maailma muutvad ikaldused on ju ometi vaja kohe korda teha? Loomaarstil on hoolsaist inimestest muidugi ainult hea meel, ja kes see ikka viitsib puhata, kui maailm nõnda põnevustega üllatab.