REPORTAAŽ: Valimised on läbi, elu läheb edasi, lootust on natuke rohkem

Lääne Elu uuris, kuidas jäid läänlased valimistega rahule, millest nad räägivad ja millele loodavad?

Teisipäev. Vatlas on koerailm. Sajab lörtsi, aga kaks naist, käimiskepid käes, seisavad tee ääres ja arutavad midagi.

„Mul on Ladõnskajast nii kahju!” ütleb esimene naine.

Viktoria Ladõnskaja kandideeris Tallinnas IRLi nimekirjas. Valimispäeva õhtul selgus, et ta kogus 1395 häält ja pääses riigikokku. Kui järgmisel päeval maakonnakomisjonis hääled üle loeti, avastati,et kaks Ladõnskajale antud hääletussedelit tuleb lugeda rikutuks. Ladõnskjaka jäi kahest häälest ilma ja tema asemel läheb riigikokku temast vaid ühe hääle rohkem saanud Sven Sester.

Miks?

„Ta jättis debattides nii hea mulje. Vene taustaga, ajab eesti asja. Eile hommikul säras televiisoris, sai sisse. Õhtul öeldakse, et Sven Sester võitis. No ma ei tea! Mis ta ise võis üle elada!”

Mida veel valimistest arvate?

Teine naine: „Väikesed parteid on head, hea, et naid ikka sinna said.”

Esimene naine: „Kuidas mulle Helmed meeldivad, taevas küll! Kas Tiina Kangro sai ikka sisse?”

Ei saanud.

„Aaah! Tõesti? Mille pärast?”

Kuidas peaksid asjad nüüd arenema?

Esimene naine: „Keskerakonnas on ka väga tublisid inimesi. Olgu see esimees, kuidas on, aga ega päris nurka tohiks neid ka suruda. Uued – kuulasin neid eile telekas Foorumis – ütlesid, et tahavad enne kolmveerand aastat õppida. Võiksid ikka kohe hakata.”

Kas ütlete oma nime ka?

Esimene ja teine naine koos: „Ärge nimesid küll pange. Ma ei teagi, mis ma siin rääkisin. Ärge pange üldse lehte, me niisama arutasime. Või pange, et pensionärid Vatlast arvavad niimoodi. Kepikõndijad.”

Kas jääte tihti teepervele ilmaasju arutama?

Mõlemad: „Käime koos võimlemas ja kõndimas, ikka arutame. Alustame poliitikaga ja lõpetame telesaadetega. Mis meil muud ikka arutada?”

Niisuguse ilmaga?

Teine naine: „Mida siin oodata, ega see vihm ju järele jää.”

Üks naine sammub ühele, teine teisele poole.

Vatla raamatukogus

Raamatukogu on Vatla mõisa hämara koridori lõpus. Raamatukogu juhataja Triin Vare paistab vaevu oma väikese laua tagant välja. Tema ees on kõrge virn läbi loetud ja tagasi toodud raamatuid. Vare ütleb, et kohalik rahvas leob Tohvrit ja Kivirähka, aga selles virnas ei paista kumbagi. Kõige peal troonib hoopis mullu välja antud „Siberi lood”. See räägib küüditatutest. Juhataja sõnul on selles ka Vatla inimeste lugusid.

Vare on põline Valtla inimene: „Olen Vatlas koolis käinud, mu lapsed ja mu ema on siin koolis käinud.”

Raamatukogu on väikses kohas alles, kuigi juhataja saab miinimumpalka.

Kuidas olete rahul valimistulemusega?

„Meeldib, et nii palju tuli uusi erakondi.”

Kes võiks olla uus kultuuriminister?

„Praeguse kultuuriministriga olen väga rahul. Tema on ikka raamatukogude poolt.”

On parem kui Rein Lang?

„Jaa, jaa. Lang tegi oma süsteeme, mis rahvale üldse peale ei läinud. Surus peale kohustusliku kirjanduse. Pidime tellima kultuuriajakirju, mida peale minu keegi ei lugenud. Raamatukogu eelarvest.”

Kas Sirp käib ikka?

„Meil on vallas kolm raamatukogu. Jagasime nii ära, et üks saab ühe, teine teise kultuuriajakirja ja kui küsitakse, vahetame. Et ei oleks eelarvele väga koormav.”

Mida uuelt võimult ootate?

„Eks näe, kuidas nad üksteist paika panevad.”

Mis lugu Reformierakonnaga on, et alati saab ta palju hääli?

„Ehk sellepärast, et Keskerakonnas on üks inimene, Savisaar, kes inimestele väga ei meeldi. Reklaamis ka öeldi, et vali erakond, kes Keskerakonnale vastu saab. Siis nad valivadki Reformierakonna.”

Mida lugejad valimistest räägivad?

„Mõni ütles, et tema valima ei lähe, et sellest asi paremaks ei lähe.”

Keda Vatlas valiti?

„Ega mulle keegi ütlema tule, aga nagu olen aru saanud, siis IRLi, reformi, uusi.”

Teil oli ju kaks oma valla meest ka nimekirjas. Vallavanem Arno Peksar ja kirikuõpetaja Meelis Malk.

„Vallavanemast arvati, et las ta olla vallavanem edasi.”

Hanila ja Martna olidki Läänemaal ainukesed omavalitsused peale Haapsalu, kust kandideerisid oma inimesed. Kas Malk ja Peksar tegid siin kampaaniat ka?

„Ei, ukselt uksele meil küll, kahjuks või õnneks, ei käidud.”

Kangrupesas käib kibe töö

Rõude rahva käsitöö- ja seltsimajas, mida ka kangrupesaks kutsutakse, lõksuvad kahes toas kangasteljed. Pisemat sorti teljed on isegi eeskojas akna all. Telgede taga istub kõlava häälega naine, otsast otsani elurõõmu täis – Sirje Pärnoja.

Kas Rõudes kandidaadid propagandat ka tegid?

„Jah, mitu korda helistasid. Küsisid, kas ma ikka Partsi valin. Ütlesin, et ma ei ole veel otsustanud.”

Oligi kõik?

„Mäesalu lõõtsapidu oli ka. Kõik Haeska ja Rõude mutid olid kohal. Mina ka. Mängis isaga lõõtsa, isa rääkis anekdoote.”

Aga endine maavanem Innar Mäesalu riigikokku tagasi ei saanud. Keda teie valisite?

„Tahtsin ID-kaardiga valida, aga (ohkab) – aegunud need värgid. (Sügavalt ohates) Ja jäigi mul käimata. Ega ma jalgrattaga ju sinna lähe!”

Rõudest on vallakeskusse Martnasse 15 kilomeetrit.

„Mina oleks muidu valinud kas Rehkalti või Lähtru mõisaproua, noh, see teine…”

Moonika Helme.

„Jah.”

Kas sellepärast, et mõlemad on oma valla inimesed?

„Mitte sellepärast. Nad on ikka Tallinna inimesed. Aga ta ei saanud sisse! Vaatasin öösel seda saadet. Kahju, et reform võitis nii palju. Ja sotsid kaotasid. Tänu sellele… teate küll, mis seadusele.”

Kooseluseadusele.

„Jah.”

Kas teil on kahju ka, et sotsid kaotasid?

„On küll.”

Kuidas võiksid asjad nüüd edasi minna?

„Võtku sotsid ja IRL, kõik võtku. Aga neile ei meeldi ju see Keskerakond, kuigi neil on ka oma head ja vead.”

Miks reform nii võimsalt kogu aeg võidab? Kes teda valivad?

„(Ohates) Ei tea. Minu tütar valis ka, ütles, et nemad vähemalt teevad midagi Et kõike nad ei saa teha, peavad teistega arvestama.”

Mida uued erakonnad peaksid tegema?

„Töökohti oleks vaja teha. Mul poiss käib Eesti ehitusfirma all Soomes tööl. Saab Soome palga, maksab Soome maksud. Ütles, et kui saaks 1500 puhtalt kätte, tuleks Eestisse. Ületunde seal teha ei võigi. Teine poiss käib Rootsis.”

Ema käib kangrupesas kudumas.

„Mina olen juba seitse aastat penskar. Mul on kõik päevad vabad, teen, mis tahan. Aga loodan kõige paremat.”

Neeme Suure süü

Kelle süül Neeme Suur riigikokku ei pääsenud?

„Mina olen süüdi,” ütleb üks naine kangastelgede tagant, surmtõsine nägu peas. „Me keegi ei valinud teda. Eelmine kord valisime. Ta on mul vanema tütre klassivend. Jah, just (erilise rõhuga) selle pärast ei valinud.”

„Jah, ta räägib tõsiselt,” kinnitab teine naise teiste telgede tagant.

Naised ütlevad, et valisid Neeme Suure asemel Innar Mäesalu, aga mitte sellepärast, et endine maavanem ja mängib lõõtspilli. Terve kangrupesa on suures mures, sest nende eestvedaja Ants Maripuu on Tallinnas haiglas. Haapsalust ei tahetud teda edasi saata. Naised helistasid siis Innar Mäesalule: „Kui tahad, et me sind valime, tee midagi Antsu heaks.”

Innar Mäesalu riigikokku ikkagi ei saanud, sest kõik naised ei käinud valimas. Üks käis, aga kirjutas sedelile numbri asemel küsimärgi. Oli nii vihane selle elu peale, mida elama peab.

Keda kangrupesas veel valiti?

Helve Marge Ütsik koob ilusat omapärase koega laia vaipa ja ütleb tasase häälega: „Mina valisin Urve Tiiduse. Ta on kena naine.”

Kas oletegi Reformierakonna valija?

„Eelmisel korral ma ei käinudki valimas.”

Mida uuelt riigikogult ootate?

„Emadele lasteraha. Pensionile pannakse niikuinii kogu aeg otsa, elab ära, kui ise midagi aiamaal kasvatad. Kui teine inimene on kõrval ka, siis pole häda midagi.”

Mis elu Rõudes elatakse?

„Noored mehed on kõik invaliidid, aga pane jooma, siis ei ole haiged. Noored käivad linnas tööl. Bussid käivad, kui on kaheksast viie-kuueni töö, siis on hea käia. Soomes rebasefarmides käiakse.”

Kui palju vaibategemisega teenib?

„Üle kahe meetri vaiba eest saab 40–50 eurot.”

Kui kaua seda teha tuleb?

„Kodus lõikan ribad, vahel värvin ka. Päevas teen 20 sentimeetrit vaipa. Mitu päeva teeb, kui kaks ja pool täis saab?”

Kaksteist ja pool päeva.

„See on hobi pärast. Ajame naistega juttu. Kohvitame lõuna ajal. Hommikul räägiti poliitikat, aga mind siis siin polnud. Kõik loodavad uute peale. Helmeid usaldatakse, nad on tegijad.”

Lõpuks astub sisse ka üks meesterahvas. Jüri Paalo on kangrupesas remondimees.

Kuidas valimistega rahul olete?

„Ei ole rahul. Ta ei saanud riigikokku.”

Jüri Paalo valis Innar Mäesalu. Kas sellepärast valisite, et Mäesalu käis Rõudes lõõtsa mängimas?

„Ei, mitte sellepärast. Olen temaga juba varem tuttav, kui ta veel maavanem oli. Aga jah, mis teha.”

Kangrupesa ukse taga seisab kolm kolmeliitrist piimapurki. Sirje Pärnoja ütleb kangastelgede tagant, et hommikul oli purke 14. Piima tuuakse kord nädalas Kasari laudast.

„See on ikka normaalne piim!” kiidab Sirje Pärnoja. „Koort on nii palju!”

Sirje käed näitavad, et koort on tõesti palju.

Panga protestihääl

Hiline pärastlõuna Panga küla poes. Uue kuu päris esimesed päevad on külapoes vaiksed, pensioni- ja palgapäevadeni on veel paar päeva aega.

Müüja Milvi Triksberg müüb paarile koolitüdrukule mõnesendise pulgakommi ja jääb aknast välja vaatama. Tuleb noor mees, paneb letile paki soola ja hapukoore.

Väljas sajab lörtsi. Poes on päris jahe nõnda seista ja ostjaid oodata.

„Mina andsin protestihääle,” ütleb Triksberg. „EKREle.”

Mille vastu protestisite?

„Reform on liiga kaua võimule jäänud, midagi uut ja värsket tahaks.”

Mis asi see uus ja värske peaks olema?

„Et ikka inimestele rohkem tähelepanu pöörataks. Et inimesed välja ei rändaks. Lastetoetused ja kõik need asjad.”

Kes Reformierakonna poolt siis hääletavad? Keegi justkui rahul ei ole, aga erakond kogub ikka kõige rohkem hääli.

„Ei oska öelda, võib-olla linnarahvas. Maarahvas ei ole nii rahul.”

Mida poes valimistest räägitakse?

„Nii ja naa. Meil oli siin üks suur vaidlus ühe mehega, kes oli Savisaare pooldaja. Aga paljud hääletasid siin EKRE poolt.”

Mida EKRElt oodatakse?

„Ega ta suurt midagi teha suuda, aga ta vähemalt tasakaalustab. Võib-olla Vabaerakond teeb isegi rohkem, aga mulle Helmed meeldivad.”

Kas tunnete neid?

„Ei tunne, aga nad on konkreetse jutuga. Mardist võiks saada hea välis- või siseminister. Ta ju kauane poliitik.”

Aga noor Helme?

„Ta on ehk kohati liiga konservatiivne. Võiks olla pisut järeleandlikum. Noor ka veel. Vana meeldib mulle rohkem.”

Keda te varem valisite?

„Rohelisi. Lotmanit, aga kui tead, et nad nagunii ei pääse, mis siis ikka valida. Läänemaalt sai vähe riigikokku. Vist ainult Luik ja…”

Andres Ammas ka.

„Jah, tore, et Ammas ka sai.”

Neeme Suur ei saanud.

„Eelmisel korral hääletasid väga paljud tema poolt. Mu vend hääletas ka. Kahju muidugi, Läänemaa häält võiks rohkem kuulda olla.”

Lörts peab veidike vahet. Päev on peaaegu õhtul. Lippan ära koju. Ahju kütma ja lugu kirjutama.

Fotod: Arvo Tarmula