Eelmise aasta lõpus ilmus Postimehes huvitav intervjuu Vene välispoliitika autoriteedi Sergei Karaganoviga. Muu hulgas rääkis Karaganov plaanidest rajada Nõukogude repressiooniohvritele mitmesuguseid memoriaale. Ehkki Karaganov ei tahtnud Stalinile ainult negatiivset hinnangut anda, põhjendades seda juhi rolliga Nõukogude-Saksa sõjas, on ikkagi tervitatav, et Venemaa üritab ka verise minevikuga kuidagi toime tulla, kirjutab Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski (pildil).
Siis aga tekib küsimus, miks on Narvast 25 km kaugusel linn, mis kannab nime Kingissepp. Viktor Kingissepp oli Nõukogude repressiivaparaadi üks osa, mõistes süüdi kommunistide vaenlasi nii Eestis kui ka Petrogradis. Iseäranis kurikuulsaks sai tema otsus kuulutada 1918. aasta alguses baltisaksa mõisnikud lindpriiks. Venemaal oli ta aga Tšekaa asutaja Feliks Dzeržinski lähimaid kaastöötajaid.
Muidugi, Dzeržinski on Venemaal taas au sees ja Venemaa president Vladimir Putin on ju Dzeržinski töö otsene jätkaja. Aga ikkagi Kingissepp?
1922. aastal, mil Eesti võimud Kingissepa vahistasid ja maha lasid, soovisid Nõukogude Venemaa juhid Jamburgi Kingissepaks nimetamisega Eestit ärritada. Eks täiendanud sedasama soovi ka Kuressaare nimetamine Kingissepaks nõukogude ajal (teisi linnu Eestis ümber ei nimetatudki).
Aga praegu? Pärast Vene šovinismi kasvu Krimmi okupeerimise ja annekteerimise järel ei ole vist loota, et linna nimi muudetaks tagasi Jamburgiks. Mida aga tehti enne seda? Ajal, mil Leningrad nimetati tagasi Peterburiks, eksisteeris Kingissepp uhkelt edasi. Paar aastat tagasi võis uudistest aru saada, et Kingissepa elanikud soovivad linna nime vahetamist. Ometi pole sellega kuhugi jõutud, ilmselt on Eesti ärritamine ülimuslik asjaolu linna nime juures.
Kui kimbatusse sattunud kingissepalane mõtleb linna nime päritolu põhjendada ning otsustab abi saamiseks uurida linna kodulehekülge, ei leia ta sealt peale ühe lause midagi. Pole tema fotot, pole mingisugustki põhjendust, kuidas Kingissepa tegevus oli seotud Jamburgiga ja miks tema nimi linnale anti.
Venemaal on sellesarnaseid linnu veel. Üks neist kannab nime Togliatti ja ka selle linna koduleheküljelt ei saa teada suurt midagi Itaalia kunagise asepeaministri ja esikommunisti Palmiro Togliatti kohta. Togliatti linna nimesaamislugu on ikkagi kuidagi loogilisem – seotud Fiati järgi Ladade tootmise ja sõprussidemetega Itaaliaga. Kingissepp aga sai nime sellepärast, et naaberriik laskis samanimelise kommunisti maha.
Kas keegi näiteks kujutaks ette, et Washingtonis ei teataks suurt midagi, miks on linn sellise nimega? Et George Washingtonist poleks kuskil midagi kirjas või teda ei meenutaks mõni pilt? Jaak Valge uuest raamatust „Punased” tuleb välja, kui intensiivselt vihkas Viktor Kingissepp Eesti Vabariiki. Tema peaaegu pime viha võis olla ka üks põhjusi, miks Eesti iseseisvus 1918. aasta veebruaris välja kuulutati. Petrograd oli tegelikult Eesti iseseisvuse poolt, soovides rahvaste enesemääramisõigust hämamisi austada. Pärast pidi küll kõik asetuma „õigele kohale”, aga taktika mõttes soovitas Petrograd siinsetele kommunistidele enesemääramisõigust austada. Kingissepp seda ei soovinud, tema arvates kuulus Eesti Venemaa koosseisu. „Kellele iseseisvus, kellele ike” – tema raamatu pealkiri ütleb peaaegu kõik.
Olen varem kirjutanud, et Sillamäe võiks võtta endale Adolf Hitleri nime. See oli muidugi teadlik liialdus, kuid mida võiksid venemaalased tunda või arvata, kui Sillamäe hakkaks kandma näiteks kindral Vlassovi nime? Liialdus taas, aga Euroopas pole kombeks naabermaa riigivaenlaste nimesid anda oma riigi linnadele. Ei kujutaks hästi ette, et mõni Saksamaa linn kannaks Vidkun Quislingi või Anton Musserti (hollandi natside liider) nime.
Irkutskis on nii admiral Koltšaki (lasti seal maha 1920) kui ka Lenini ausammas ja mõlemat austatakse. Vastuolu ei näi kedagi häirivat. Ukrainlastele aga on vastuolust kõrini saanud ja nii võetakse Lenineid igal pool maha.
Kingissepa linna nimi näitab taas kujundlikult, kui sassis ja ebaloogiline on Venemaa ajalootaju. Ühelt poolt tahetakse kuuluda Euroopasse ja ollakse solvunud, kui keegi selles kahtleb, samal ajal aga tehakse südamerahuga midagi sellist, mille peale Euroopas isegi enam ei tulda.
Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja
Mine siis Venemaale riigitööle ja muuda see linna nimi ära.Mida paganat sa õpetad neid ja ärpled teiselpool piiri.Varsti hakkavad meie ärplejad venemaa konstitutsiooni ka kirjutama.