Läänemaa aasta 2014 – OKTOOBER

Politseiaasta möödus reformituules

Politseis jõustusid oktoobrist järjekordsed uuendused, mille käigus korraldati ümber senised valdkonnad, vähendati piirkonnapolitseinike arvu ja Läänemaa sai ka uue politseijuhi.

Kuuldused reformist jõudsid meediasse suve hakul, kuid esialgu oli info oodatavate muutuste kohta napp. Nüüdseks juba endise Lääne prefekti Priit Suve sõnul pidi reform käivituma 1. jaanuarist, ta pidas tõenäoliseks, et Lääne-Eestis minnakse uuele töökorraldusele üle juba sügisest. „Me ei oota 1. jaanuari, vaid kui pildi selgeks saame, tahame seda teha võimalikult vara, näiteks oktoobrist,” ütles Suve.

Reformiga pidi senine politsei valdkondlik struktuur asenduma maakondlikuga, tõusma alama astme politseinike palk, seda just juhtide ja tugitöötajate koondamise arvel. Läänemaal pidi koondamine puudutama ühte tehnilist töötajat. Räägiti ka piirkonnapolitseinike arvu vähenemistest üheksalt kolmele ja piirivalvekordoni liitmisest politseijaoskonnaga.

Samuti pidi reformi käigus ametisse pandama uued maakonna politseijuhid. Juuli alguses hõigatigi välja, et Läänemaa uueks politseijuhiks saab seni Hiiumaa kordonit ja politseid juhtinud Argo Tali (pildil).

Kui palju oli maakonna politseijuhiks pürgijaid, ei soostunud Lääne prefektuuri pressiesindaja ütlema, kuid oma kandideerimist kinnitas ka senine Läänemaa politseijuht Margus Kaldma, kes ei osutunud valituks. Kaldma jättiski Läänemaaga oktoobri alguses hüvasti ja asus kodukohas Raplamaal juhtima patrulltalitust.

Tali, kellel oli enne uuele ametipostile asumist aega kolm kuud Läänemaad tundma õppida, leidis, et Läänemaal on seni politseiasju hästi aetud. Maakonna suurimaks probleemiks pidas ta seda, kuidas hajaasustusega maakonnas politseijõude jagada.

Enne 1. oktoobrit pidi tulevane politseijuht komplekteerima ka oma meeskonna – augustis selgus, et patrullteenistust hakkab Läänemaal juhtima endine piirivalvur Tarmo Tomson ja ennetus- ja menetlustalitust senine kriminaalpolitsei juht Andrei Taratuhin.

Minister käis kohal

Siseminister Hanno Pevkur käis juulis Haapsalu politseijaoskonnas politseireformi tagamaid selgitamas. Tema põhjendas reformi vajalikust kahe eesmärgiga – anda maakondadesse suurem otsustusõigus ja tõsta madalama astme poltseinike palka.

Minister lisas, et usaldab reformi läbiviimisel täielikult politseiameti juhte. „Usaldan täielikult politseiameti peadirektorit. Ta on ikkagi põllult tulnud, saanud kaks korda kuuli ja nuga,” kinnitas Pevkur Läänemaa politseinike eest seistes.

Ministri kinnitas, et politseinike arv reformiga ei vähene. „Väheneb küll tugistruktuuride hulk ja väheneb dubleerimine, aga nende hulk, kes rahvast teenindavad, ei vähene,” lubas Pevkur.  

Ta lisas, et politsei üks hädasid ongi selles, et struktuuri on kogu aega koomale tõmmatud ja paarikümne aastaga on politseinike arv vähenenud poole võrra. Praegu töötab politseis umbes 4000 inimest.

Läänemaa piirkonnapolitseinik Harri Mardisoo kahtles toona, kas reformi ette valmistades on ikka mõeldud maapiirkondade peale. Tema hinnangul ei jõua üheksast kolm allesjäävat piirkonnapolitsenikku tööd ära teha, sest piirkond, mille eest üks piirkonnapolitsenik vastutama peab, on senisest suurem. Minister tõdes, et piirkonnapolitseinike arv küll väheneb ja nende piirkond suureneb, kuid kummutas kartused hakkamasaamisest väitega, muutuvad ka piirkonnapolitseinike tööülesanded — enam ei pea piirkonnapolitseinikud patrullis käima ja menetlusega tegelema.

Reform pahandas piirivalvureid

Nagu Priit Suve juunis lubas, käivituski politseireform Läänemaal 1. oktoobrist. Kohaliku politseijuhi kabinetti astus Argo Tali.

See, millest suve hakul räägiti kui võimalusest, saigi teoks. Maakond jagati kolme piirkonnapolitseiniku vahel: Harri Mardisoole jäi valvata Haapsalu linn ja Ridala vald, Kiur Klippbergile Põhja-Läänemaa ja Vormsi, Vello Vichterpalile Lõuna-Läänemaa.

Piirivalvekordon endisel kujul lakkas olemast. Kuigi kordoni hoone Bürgermeistri holmil on seni veel kasutusel, on plaanis varustus sealt kolida politseimajja Lossiplatsil.

Seniste piirivalvurite osakaalu korrakaitsepatrullides suurendati ja kuigi piirivalvurite baasil loodi eraldi merepäästeüksus, on nendegi ülesanne maismaal patrullis osaleda. Toimunud muudatused tekitasid piirivalvurites pahameelt ja vähendasid nende hinnangul merepäästevõimet Läänemaal.

Maakonna politseijuht pole nende süüdistustega nõus. „Aga milleks on politsei ja piirivalve? Kas töötajate jaoks või selleks, et täita meile pandud ülesandeid?” küsis Tali piirivalvurite nurina peale ja vastas ise: „Töötajad on meile tähtsad, aga me ei saa vaadata, mida tahaksid  töötajad, ja siis selle järgi ülesanded panna. Eelkõige peame jälgima ikka politsei- ja piirivalveameti eesmärke ja selle järgi ülesandeid andma.” 

Kaire Reiljan

70 aastat tagasi kirjutatud lahkumiskiri. Foto: Alar Juhanson

Tapeedikihi alt paljastus vana kiri

Septembri lõpus avastas Saunjas suvekodus remonti teinud Alar Juhanson tapeedikihtide alt seinalauale peaaegu täpselt 70 aastat tagasi kirjutatud lahkumiskirja. Uudis seinalt leitud kirjast sai Lääne Elu veebiversioonis selle aasta kõige loetavamaks looks.

Ilusa käekirjaga kirjutatud kiri, mis on nii selge, nagu oleks see alles eile lauajupile jäädvustatud, kõlas nii: „Meta, kallis, kui kunagi loed… Eile vallutati Tallinn. Täna 23. sept 44 olen siin. Lähme paadiga saartele. Kui pääseks veel Sinu juurde! Mõtlen kogu aeg meie lühikesele õnneajale. Nüüd on lõpp. Hüvasti! Hoidku Sind saatus. K.K.S.A.“

Majaperemehe sõnul on kiri kirjutatud mõttega, et sisseastuja seda kindlasti ka näeks. „Ma kujutan ette, et Meta, kellele kiri on mõeldud, on siin majas käinud ja on mõeldud, et ta tuleb siia veel, sest miks see kiri muidu siia seinale oleks kirjutatud,” lisas ta.

Kes oli tundmatu Meta, kellele kiri oli kirjutatud ja kes peitub tähtede K.K.S.A taga, pole siiani õnnestunud kindlaks teha. Kõnealusel ajal Rannakülas teadaolevalt ühtegi Meta-nimelist naisterahvast ei elanud.

Saare talu, mille Juhanson 12 aastat tagasi suvekoduks ostis, kuulus kunagi Haapsalu kaupmehe Reinvaldti järeltulijatele ja seda kasutati suvilana. Perepojad Ivar ja Edvin Reinvaldt võitlesid mõlemad Vabadussõjas soomusrongidel ja teenisid välja ka Vabadusristi. 1944. aasta sügiseks olid mõlemad vennad peredega juba Rootsi jõudnud.

Just perepoegade osavõtt Vabadussõjast viis Alar Juhansoni mõttele, et ehk on kirja kirjutaja kuidagi seotud admiral Pitkaga, sest Pitka ja Reinvaldtid olid Vabadussõjas soomusrongidel sõjakaaslased ja 1944. aasta sügisel liikus Pitka salk Läänemaale, kus selle juht teadmata kadunuks jäi ja salga liikmed laiali pudenesid – kes püüdis kodukanti, kes läände pääseda.

Mõttele, et kirja kirjutaja võis kuuluda Pitka lähikonda, andis hoogu juurde Kaitseliidu museoloog Tanel Lääne kirjutatu, et Pitkale kuulunud Lilleoru talus Virumaal „elas aastaringselt tüdruk, keda hüüti Silla Meetaks. Kogu suve elas seal ka J. Pitka abikaasa Helene, enamasti ka admirali õepoeg Harry.”

Hiljem on selgunud veel, et 1945. aasta jaanuaris elas Saare talus, mis siis Suvisaare nime kandis, perekond Saarjõe. Pereisa Armas Saarjõe oli 1941. aastal Punaarmeesse mobiliseeritud ja ta hukkus 1944. aasta novembris.

Kaire Reiljan

Suurettevõte ähvardab Hanilast lahkuda

Hanila valla suurim ettevõtja, Kõmsil traattooteid valmistav K.Met ähvardab vallast minema kolida, kui Virtsu ettevõtluskeskusest asja ei saa.

K.Meti juhataja Mardo Leiumaa sõnul soovib ettevõte nõuetele mittevastavatest nõukogudeaegsetest ruumidest välja kolida ja tegevust laiendada. Üks võimalus oleks selleks Virtsu ettevõtluskeskus, kuid viimase arendamine on Leiumaa sõnul keeruline, sest valla- ja riigiveskid jahvatavad aeglaselt.

Hanila vald näeb ettevõtluskeskuse sobivaima kohana Virtsut, kuid kus see seal täpsemalt asuma hakkab, pole veel otsustatud, nagu pole ka selge, kas ja kui palju vald keskuse planeerimiseks ja projekteerimiseks EASilt toetust võiks saada.

Juhan Hepner

Toompeale sõitis neli inimest

Oktoobris Haapsalust Toompeale kooseluseaduse vastasele meeleavaldusele sõiduks tellis Eestimaa Konservatiivne Rahvaerakond suure bussi, millega võttis pealinnasõidu ette vaid neli inimest. Põhjendusena toodi, et paljud läksid hoopis oma autodega.

„Kes läksid Tallinna koos lastega, need läksid oma autoga, võib-olla nad tahavad pärast [meeleavaldust] näiteks loomaaeda minna,” ütles üks bussireisija Tiina Kalamees.

Heidi Tamm teadis lisada, et kui ta saarlastelt uuris, kuidas meeleavaldusele minnakse, siis öeldud, et kirikud seal bussidega minekut ei organiseeri, minnakse ikka omal käel. „Ka Haapsalu kirikutest busse ei organiseeritud,” lausus Tamm.

Urmas Lauri

Aasta õpetaja Piret Pärnapuu oma klassiga. Foto. Arvo Tarmula

Aasta õpetajaks sai Piret Pärnapuu

Läänemaa parimaks õpetajaks valiti 40 kandidaadi seast Haapsalu põhikooli 2.a klassi juhataja ja algklasside liikluskasvatuse eestvedaja Piret Pärnapuu.

Pärnapuu sõnul oli aunimetus talle ootamatu. „Iga õpetaja teeb oma tööd hingega,” ütles ta pidulikul tunnustustseremoonial Uuemõisa lossis.

Oktoobris toimunud täiskasvanud õppija nädalal austati aga parimaid täiskasvanud õppijaid, koolitajaid ja ettevõtteid. Läänemaa aasta õppija tiitli pälvis Kalle-Kusta Tõnisma, kes sai ka üleriigilise eripreemia. Kõige koolitussõbaralikuma vallana sai üleriigilise eripreemia Ridala vald.

Kaire Reiljan

Lääne-Nigula on võimekaim vald

Konsultatsioonifirma Geomedia kohalike omavalitsuse võimekuse uuringust selgus, et Läänemaa omavalitsusest on kõige võimekam kolme valla liitmisel tekkinud Lääne-Nigula vald.

Lääne-Nigula, mis edestas potentsiaalilt ka maakonnakeskust Haapsalut, oli Eesti omavalitsuste pingereas 30. kohal ja alla 5000 elanikuga omavalitsustest 4. kohal.

Kaie Ilves

Läänemaa jäi maavanemata

Oktoobri keskel suundus Lääne maavanem Innar Mäesalu meie hulgast lahkunud Tarmo Leinatamme asemele riigikokku.

Siseminister Hanno Pevkur ütles, et tal pole uue võimaliku maavanema kohta veel midagi öelda ja nii määrati ajutiseks maavanemaks Kristel Jupits.

Varem asendas maavanemat planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu, kuid viimane on nüüd opositsioonipartei IRLi esindaja Haapsalu volikogus.

Kaire Reiljan