Galerii: Kellassepatöö Aulepas pealpool pilvi

Tuugeni remont on sama peen ettevõtmine kui kellassepatöö. Kuigi kella vidinad on imepisikesed ning 50meetriste tiibadega tuuliku rootor hiigelsuur, nõuavad mõlemad ametid külma närvi, teravat silma ning hinge kinnipidamist või tuuletut ilma.

Kui kiiresti teed, saad häid pilte

Kolmapäeva hommikul helistas toimetusse üks lehelugeja, kes teatas, et Aulepa tuulepargis algab remont, hiiglaslik kraana tõstab tuuliku tiivulist rootorit maha. Kui kiiresti teete, saab uhkeid pilte.

Kella üheteistkümne paiku sain Eesti Energia taastuvenergia ja väikekoostootmise tehnikajuhilt Siim Otsalt kinnituse, et tõepoolest on algamas atraktiivne vaatemäng. „Viieteistkümnes tuulik,” täpsustas Ots. „Tuulepargi sissesõiduteelt esimene mahasõit vasakule ja siis paremale.”

Hea, et asukoht enne väljasõitu täpsustatud sai. Kui selge ilmaga on tuulepark toimetuse aknast nähtav, siis kolmapäeval olid mudalinna tänavad uttu maetud. Kella poole kaheteistkümne paiku ennelõunal on Aulepas nähtavus null. Tuult pole ollagi. Peatun tuulepargi sissesõidutee alguses. Ei paista ühtegi tuulikut. Vaid korraks vilksatavad ühe labad udupilvede vahelt.

Esimene tee vasakule ning sealt peaks juba näha olema. Tuhkagi. Edasi sõites paljastab uduvaip korraks samba, mida võib tuugeni kereks pidada. Nii ongi. Kraanat ei kuskil. Vaid üks võimas treiler lösutab tuuliku jalamil, koormaks valgesse plastkangasse mähitud hiiglaslik kera.

Nagu siilid udus

Põhja poolt ilmuvad taevalaotusesse ühtäkki tuulikulabad ning kraana kollane nokk, mis on rootori oma haardesse võtnud. Meenub omaaegne multikas „Siil udus”. Udu hajub pikkamööda ning taamalt paistabki kraana, tuuliku ümber sebivad neoonvestides ja kiivrites mehed.

150 meetrit on veel tuulikuni, kui Eesti Energia mehed mulle piduri peale tõmbavad. Lähemale mind ei lubata, sest mul pole ei kiivrit, vesti ega ka instrueerimistunnistust.

„Kohe läheb lahti,” lausub Siim Ots. Alles hiljem saan aru, et see „kohe” on sama veniv kui udu, mis kraanat ja tuugenit oma haardesse üritab mässida.

Tunnike hiljem. Traktor sätib end sissesõiduteele, töömehed veavad udust välja mingeid siniseid köisi. Kui uduviir korraks avaneb, on näha, et kaugusse kaduvad köied kinnituvad tuulikulabade külge. Mehed kaovad uttu. Traktor popsib omaette. Tunnike veel. Midagi justnagu ei toimu. Soome firma Santasalo Moventas projektipealik Timo Niininen on mehed taas udust traktori juurde kamandanud ning lausub aeg-ajalt rinnal rippuvasse raadiosaatjasse korraldusi.

„Kohe hakkame tõstma,” rahustab Niininen.

Sada kümme tonni saja meetri kõrguselt

Aulepa tuugenid on 100 m kõrguse torni otsas. Generaator kaalub 127 tonni, käigukast 50 tonni ning kolme labaga rootor 60 tonni. „Kui sel nädalal saame tõsted tehtud, siis järgmisel nädalal on tuulegeneraatori kokkupanek ning seejärel saame tuuliku taas käivitada ja nn proovisõidu teha,” ütles Niininen.

Käigukasti vahetus pole niisama lihtne. „Kõigepealt tuleb alla tõsta tiivik, seejärel pääseb käigukasti juurde,” selgitas Niininen. Seega kokku 110 tonni.

Kell on kolm. Soome töömees saab raadiost käskluse ja traktor nõksatub edasi. Empoweri mehed haaravad köitest. Nad peavad jälgima, et kui traktor edasi või tagasi liigub, jääksid köied õige pinge alla. Taas kostab raadiost käsklus. Traktor nõksatub tagasi ja hetke pärast taas nõksu võrra edasi. Kell hakkab saama pool neli ning asi ei tundu karvavõrdki liikuvat.

Projektijuht Timo selgitab, et rootor on umbes saja poldiga käigukasti otsa kinnitatud. Kinnitus on fikseeritud ka liimiga ja selle tõttu ei taha poldid kuidagi pesast välja tulla. „Tiivikut peab nõksutama,” lausus Niininen.

Juurdesõiduteelt on näha kuue tuugeni labad. Kella poole nelja paiku ärkasid nad järgemööda kui magavad robotid. Nõksutasid pead, keerasid end tuult otsides ning hakkasid imevaikselt pöörlema.

Kella nelja paiku hakkab hämarduma, kuid tiiviku nõksutamine jätkub.

Korralikku pilti siit niikuinii enam ei saaks. Sätin end lahkuma. „Kindlasti tõstame täna maha,” lausus Niininen. „Tuul tõuseb, lahtist rootorit ei saa ööks saatuse hoolde jätta.”

Kohtade vahetus

Saja meetri kõrgusel asuv rootor ei tundugi teab mis suur. Kui aga arvestada, et tiiva pikkus on 50 meetrit ning kogu kupatus kaalub 60 tonni, tahaks seda ikka lähemalt näha ja käega katsuda. Seega jään Timo Niinineni juttu uskuma, et nad ööpimeduses tiiviku maapinnale saavad, ning lähen neljapäeva hommikul taas uudistama.

Ilm oli selge, tuul paisus. Tuulepark töötas täie hooga. Vaid üks tuugen tukkus. Nimelt see, number 11, mida esimese hooga ette võetud number 16 järel kõpitsema hakatakse.

„Kella seitsme paiku õhtul saime rootori maha,” nentis Niininen.

Tuugenitorni kõrval lebava hiigeltiiviku labad sirutuvad võssa. Kraana on konksu taas taevaalusesse tõstnud ning kinnitunud järgmise jupi külge. Nagu aegluubis eemaldub tornist käigukast. 50 tonni raskune jurakas laskub maapinnale üle tunni aja.

„Uus käigukast on juba kohal, saame selle kohe paigale panna,” ütles Niininen. Millal tiivik paika tõstetakse, oleneb juba tuulest. „Tiiviku tagasipanek on kindlasti lihtsam kui selle mahavõtt.”

Iga liigutus võtab oma aja või nõks kauem. Pigem kauem. Tuugeniremontijad on Aulepas veel nädalaid.

Kraana kui Lego

Hiiglaslik Soome firmale Havator kuuluv kraana Demag CC 2800 on võimeline 108 meetri kõrgusele tõstma 600tonnist raskust. Sellise riistapuu Rootsist jupikaupa kohaletoomine ning kokkumonteerimine võttis aega nädala.

„Üks roomik kaalub 43,5 tonni,” ütles Havatori väiksema, 60meetrise teleskoopnoolega kraana juht Aare Lett. „Tavalise haagisega seda ei vea.” Leti sõnul saadakse hiigelkraana teise tuugeni juurde küll kiiremini. „Aga pulkadeks tuleb ta ikka võtta,” nentis Lett.

Leti kraana on Demagi hiiglasega võrreldes tibatilluke. „Sõidan omal jalal ringi ja tükkideks pole vaja lahti lammutada,” naeris Lett.

„See on „võtmed kätte”-projekt,” ütles Niininen. „Mina vastutan kõige eest. Teeme tõsted, vahetame käigukasti ning paneme tuuliku taas tööle, teeme nn proovisõidu ja anname omanikule üle.”

„Meid on viiene punt käigukasti vahetamas ja kolm Havatori kraanameest ka,” loetles projektijuht. Peale selle on vajadusel abiks ka tuulepargi hooldusfirma Empower 4Wind mehed.

Niininen ütles, et Santasalo Moventas on globaalne ettevõte, tegutsetakse üle maailma. „USA, Hiina, Austraalia, Skandinaavia,” ütles Niininen.

Iga asi kulub, mis liigub

„Vana käigukast läheb Soome Jyväsküla tehasesse remonti, remont kestab kolm nädalat,” selgitas Eesti Energia taastuvenergia ja väikekoostootmise käiduosakonna juhataja Raivo Melsas. „Siis läheb järgmisse tuulikusse üles. Uut käigukasti oli meil sellepärast vaja, et vähendada generaatori seisuaega.”

Aulepa tuulepargi esimene osa valmis 2009. aastal, remonditakse siinseid tuugeneid esimest korda. Et viis aastat käigus olnud tuulik kõpitsemist vajab, selles pole Melsase sõnul midagi erakordset. „Käigukasti remonti tuleb tuulikuil ette,” nentis Melsas. „Seitse aastat on käigukasti keskmine eluiga.”

Käigukasti tööiga oleneb sellest, millistes oludes tuugen töötab. „Kas on hästi muutlikud tuuled või hoopis püsivad tuuled,” ütles Melsas. „Minul on infot, et käigukastid võivad pidada vastu kolmest aastast neljateistkümne aastani.”

Seega on paratamatus, et käigukastid kuluvad. On olemas ka tuugeneid, millel polegi käigukasti. „Käigukastita on meil Enerconi tuulikud Narvas ja Virtsus,” loetles Melsas.

Uuemaks tuuleenergia tootmise tehnoloogiaks Melsas käigukastita tuulikuid ei pea. „Pigem on ta võistlev tehnoloogia. Mõlemaid tehnoloogiaid müüakse praegu väga edukalt. Käigukastita tuulikuil pole küll käigukastiprobleemi, aga tal on jälle omad hädad,” ütles Melsas.

Aulepa tuulepark

• Aulepa tuulepark on tuulepark Noarootsi vallas. 13 tuulikuga tuulepark valmis 2009. aastal. Suvel 2011 lisandus neile veel kolm tuulikut.
• Soome firma Winwind tuuliku elektritootmise võimsus on 3 MW, mis teeb kogu pargi võimsuseks 48 MW ning pargi aastane elektritoodang on kuni 123 GWh. Laiendatud tuuleelektrijaama toodanguga saab katta u 43 000 keskmise tarbimisega Eesti pere aastase elektrivajaduse.
• Pargi 16 tuulikust asub 8 Aulepa külas, 6 Suur-Nõmmküla külas ning 2 Vanaküla külas.

Fotod: Urmas Lauri

108 meetrise noolega kraana peab 100 meetri körguselt 60 tonni kaaluva tiiviku maapinnale tõstma, alles siis pääseb käigukasti vahetama.

Timo Niininen (vasakult), Siim Ots ja Raivo Melsas.

Timo Niininen.

Tuugeni tiivikulabad on 50 meetri pikkused.

Ainuüksi hiigelkraana roomik kaalub 43,5 tonni.

Aare Lett (paremal) ütles, et hiigelkraana monteerimiseks kulus nädal aega. Aulepa teise remonti vajava tuugeni juurde kolimine käib kiiremini, kuid kraana tuleb ikkagi taas juppideks võtta ning uues kohas kokku monteerida.

Tuugeni nr 16 käigukast asendatakse uuega, maha võetud kast viiakse Soome tehasesse remonti ning paigaldatakse hiljem teise Aulepas remonti vajava tuugeni tippu.

Tuugeni käigukast kaalub 50 tonni.

Kui 16. tuulik on remonditud, kolitakse hiigelkraana Aulepa tuulepargi sissesõidutee äärde, keskmise tuugeni juurde.