Lauri Luik. Foto: erakogu
20 000 gümnaasiumiõpilasele tasuta koolilõuna tagamisel on kindlasti positiivne mõju noorte tervisele ja toitumisharjumustele, kuid lisatoetuste puhul võiks kaugemas perspektiivis lähtuda siiski vajaduspõhisusest, leiab Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.
Riigikogu otsustas täna saata 21. oktoobril kolmandale lugemisele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tasuta koolitoit jõuab ka gümnaasiumiastmesse.
„Gümnaasiumiõpilaste koolilõunakulude kompenseerimisel on kindlasti positiivne mõju meie noorte tervisele. Õige toitumine on aktiivse füüsilise tegevuse ja puhkuse kõrval üks osa tervislikest eluviisidest. Vähemalt kord päevas tuleb süüa sooja toitu, et püsida terve. Kahjuks on meil peresid, kus koolilõuna võibki olla noore ainus soe toit päevas,“ rääkis Lauri Luik täna Riigikogus koolilõunatoetuse laiendamise esimesel arutelul.
Koolitoit võiks tema sõnul olla abiks ja suunanäitajaks nendele noortele, kelle menüü koosneb peaasjalikult energiajookidest ning kartulikrõpsudest.
„Loomulikult on see ka täiendav finantstugi abivajajatele, olles positiivne sõnum eelkõige majanduslikult tundlikumatele perekondadele. Tõsi, igasuguste lisatoetuste puhul võiks kaugemas perspektiivis lähtuda siiski vajaduspõhisusest. See tähendab, et aidata tuleks eelkõige neid, kes tuge tegelikult vajavad. Nii suudaksime hädasolijaid senisest veelgi enam aidata,“ lisas ta.
Luik tõi välja, et koolilõunatoetust on samm-sammult laiendatud. 2002. aastal kehtestas riigikogu üleriikliku koolilõunatoetuse 1. kuni 4. klassini ning 2006. aastal kuni 9. klassini ja ka kutsekeskhariduses. Järgmisest aastast makstakse seda kuni gümnaasiumi lõpuni.
Kõnealune eelnõu puudutab ligi 22 500 noort inimest umbkaudu 20 000 leibkonnast ning 94 omavalitsusest.
Koolilõunatoetuse maksmise laiendamine tähendab kolme miljonit lisaeurot riigi tuge õpilaste toitlustamisel. Lisaks on see positiivne sõnum neile kohalikele omavalitsustele, kes seni on gümnaasiumis koolilõunat sajaprotsendiliselt ise toetanud ning kelle kulud loodetavasti vähenevad.
No nii ,no nii. Kutsekeskhariduses siis ka tasuta lõunad,tore on . Juba 2006 aastast alates ?!
oli juba lubadus,et tasuta lõuna gümn.õpilasele,siis tehke ära!,ka vähe vanem laps peab süüa saama;ja kes ise loobub-kirjutagu avaldus!!!
sellistest asjadest ja suhtumisest tuleb kõikjal rääkida.Sina pole midagi valesti teinud.Ära vaiki vaid räägi sellest .Ehk see sind palju ei aita, kuid tuleviku nimel tasub asjadest rääkida ilustamata.Ainult nii saab midagi muutuda.Muidu on igal pool ainult üks kiidulaul.Kui hästi meil ikka läheb !
Hea foto:)))
Olen toetust küsimas käinud ja kuna ei ole päris põhja käinud,ei otsi veel prügikastist süüa ega tuigu pudel käes mööda linna,siis saadeti ukse taha väitega,et niikuinii teenid kusagilt mustalt juurde. Enam kunagi ei astu sealt uksest sisse,et end nii alandada lasta. Ametnike hirm oli nii suur,et äkki leidsin endale koha toetuste näol,kuidas rikastuda. Seega selline vajaduspõhine pläma pistke tõesti endile p….se.
Tegelikult ei ole koolilõuna tasuta, riik kompenseerib ainult 78 senti, aga näiteks LÜG-s maksab koolilõuna (üks päev) 1.45.
Tore muidugi, et riik selle 78 sentigi eraldas, aga rääkida, et koolilõuna on alates 2015 aastast gümnasistidele tasuta, ei ole tõene väide. Ma ei usu, et on ühtegi kooli (toitlustajat), kes suudaks (eriti gümnasistidele) valmistada korraliku koolilõuna 78 sendi eest, maksab kas kohalik omavalitsus peale või maksab laps, et saaks korralikult söönuks.
anti broilerile amet aga mõtlemine võeti ära kui seda kunagi oligi
Laurikene ullikene, saa aru, et riik peaks kogu lapse elukaare koos huviharidusega ja toitlustamisega kinni maksma, et säiluks riik, rahvus ja kultuur. Ere näide kui laps saab ilma elukogemuseta poliitikuks, lapsused ees ja taga. See summa, mida riik panustaks tulevase tööjõu tekkimiseks, on köömes tulevikus tekkiva võimaliku kasuga. Aga ega reformikas puude taga metsa ju ei oska näha ja arvab, et õhuke riik peab olema veel õhukesem.
peaks teadma omast käest, kui alandav on käia lunimas neid tänupüha lõunai kord aafrikas kord ameerikas, aga valimistel näeme rsk ja tuletame meelde, kuidas lapsi alandad
Jäta jama, Lauri! Kui juba toetada, siis toetada kõiki võrdselt. Kui palju alandust ja segadust on selle almuse palumise juures. Mille poolest rikas halvem on kui vaene, et teda toetada ei tohi?