Lääne Elu lugeja Jaan Lutt kirjutab sellest, kuidas ta kohtas täna Uuemõisas Tagalahe rannas saarmast.
Uuemõisa lähedal Tagalahe rannas jalutades kohtasin täna saarmast, rahvasuus ka udraseks hüütud vee-elukat ladinakeelse nimega Lutra lutra.
Saarmas pole siinkandis nähtavasti igapäevane tegelane, varem pole mul seesuguseid kohtumisi olnud. Ka pole ma temale iseloomulikke jälgi märganud. Eestis on saarmas põlisasukas, ilmudes meie maile üsna pea pärast jää-aja lõppu. Praeguseks elab Eestis hinnanguliselt ligikaudu 2000 saarmast.
Kuna saarmas on kaitsealune liik, on tema küttimine ebaseaduslik, samas tuleks tema elu ja tegevust võimalikult vähe häirida. Tegu oli arvatavasti noore, esmakordselt inimest kohtava loomaga, kes esialgu suhtus tundmatusse elukasse, s.o inimesse küll teatud ettevaatlikkusega ja lasi end isegi pildistada, seejärel aga kadus mere suunas kõrge rohu sisse.
Veeimetajate uurija Nikolai Laanetu tähelepanekuile tuginedes kohtusin arvatavasti noore isase, omale sobivat elu- ja talvituspaika otsiva mererrannikul hulkuva isendiga. Tagalaht on üsna kasutatav kalastuskoht ja seega on Uuemõisa saarmas konkurendiks meie kaaskodanikele, olles neist kahtlemata edukam kuna suudab päevas püüda toiduks mitu kilo kala (kuni 20% oma kehamassist). Lisaks sööb ta võimaluse korral ka veelindude poegi, konni, jänesepoegi jt väiksemaid ja nõrgemaid loomi.
Kalavarudele ta ohtu ei kujuta ning loodaks, et temaga järgnevalt kohtujad talle liiga ei tee. Samas on meeldiv tõdeda, et saarma esinemine viitab suhteliselt heale ökoloogilisele olukorrale Tagalahes.
Jaan Lutt
Fotod: Jaan Lutt.
Kalavarudele kujutab ohtu ikka ,kui varud väikesed on. Koduse kalatiigi teeb tühjaks kiirelt
Ei pea kommenteerima, kui midagi asjalikku pole ütelda.
lendas porikärbseid ringi
Kure juures nähti Luike.
Olen aastaid tagasi näinud saarmast ka kuursaali juures.