Laupäeval peab kurepesa poolest tuntud Võntküla 25 aastase pausi järel taas külapäeva, kutsudes kokku nii endised kui ka praegused võntkülalased, naaberkülade inimesed ja muud sõbrad-tuttavad.
Külapäev algab kl 15 külaplatsil, kus meenutatakse vanu aegu ja peetakse tulevikuplaane. Õhtu lõppeb aga simmaniga ansambel „Seelikukütid” saatel.
Arheoloogilised leiud tõestavad, et asustus on Võntküla kandis juba muinasajal või ajaarvamise vahetuse paiku.
Tänapäevane küla hakkas aga välja kujunema 19. sajandi lõpus, mil Balti Vene kroonuvalitsus müüs Taebla mõisast Võntkülla 20 paarikümne tiinu suurust talu. Ostu-müügilepingud on vormistatud kõik ühe kuupäevaga 16. 12. 1878.
Küla kõrgaeg oli eelmise sajandi 1930. aastate lõpul. 1938. aasta lõpul oli Võntkülas 34 talu 118 elanikuga, 1945. aastal oli inimesi 108.
Praegu on Võntkülas 38 talu ja registreeritud elanikke 58. Lisaks neile on veel suve-võntkülalasi, kes samuti külaelus osalevad.
Viimase külakokkutuleku veerandsada aastat tagasi organiseerisid Sõeru talu maadel külas väga kaua elanud inimesed. Kahjuks on enamik neist on tänaseks juba meie hulgast lahkunud.
Vahepeal pisut soikunud külaelu sai uue hoo 2009. Aastal, mil loodi Võntküla külaselts. Seltsi eestvedamisel korrastati külaplats ja pandi majagi püsti ja nüüd on kõik võimalused taas külakokkutulek maha pidada.
Anu Aasmäe